Enamus- ja leppedemokraatia. Valitsuskõlblikus Politoloogia on püüdnud parlamentaarriike jaotada kahte põhiliiki: 1. Enamusdemokraatia. 2. Leppedemokraatia. Enamusdemokraatia - ühel poliitilisel jõul on parlamendis selge enamus. Enamusdemokraatia on tavaliselt omane maadel, kus on: 1. Puhas kahepartei süsteem (Uus-Meremaa). 2. Kaks suurt erakonda, millest ühel on paralmendis enamus, kas üksinda või koos mõne väiksema liitlasparteiga (Saksamaa). Enamusdemokraatiaga maadeskehtib tavaliselt majoritaarne ehk enamusvalimissüsteem. Leppedemokraatia - iseloomulik on, et ükski poliitiline jõud ei saavuta parlamendis selget enamust. Valitsuse moodustamine eeldab mitme jõu kokkulepet. Mitmeparteilised valitsuskoalitsioonid võivad kergesti laguneda enne järgmisi valimisi. Leppedemokraatiaga riikides kehtib reeglina proportsionaalne ehk võrdeline valimissüsteem. Kuid leidub ka riike, mis kasutavad proportsionaalset valimissüsteemi.
sotsiaalkindlustus – haiguskindlustus, pensionikindlustus 16 102. Milles seisneb ümberjaotamiskoalitsiooni olemus ja millised probleemid nendega seoses tekivad? Ümberjaotamiskoalitsioon otsustab enamushääletusega küsimuste üle, mis otsustavad ümberjaotamise korra. Peamised probleemid, mis sellega tekivad, seisnevad selles, et on raske määrata, mis on kõigi suhtes õiglane, eriti kui tegemist on enamusdemokraatiaga. Kuna aga otsustamine käib igapäevapoliitikatasandil, mitte põhiseaduslikul tasandil, on erinevatel huvigruppidel alati võimalik oma ettepanekuid esitada. -------------------------------- 103. Selgitage õigluse ja efektiivsuse kompromissi maksuhinna abil? Õigluse maksuhind iseloomustab kompromissi õigluse ja efektiivsuse vahel. Majanduslikus mõistes efektiivne ühiskond ei ole õiglane (sissetulekute jaotus on ebavõrdne),
annaabi.ee 
