peened osakesed ning fotokeemilistes protsessides tekkiv osoon. Ohtlikult suur on kogu Euroopas välisõhu saasteainetes peente osakeste ja osooni kontsentratsioon. See suurendab riski surra südame veresoonkonna ja hingamisteede haigusesse. Õhusaaste tervisemõjureid on uuritud ligi 60 aastat. Õhusaaste ärritab silmi, hingamisteesid. Kipitavad silma, allergiline nohu, köha ja hingamisraskused on sagedased sümptomid kõrge õhusaaste korral (WHO, 2002). Õhusaaste suhtes on enamtundlikud lapse, rasedad, vanemad inimesed ning südame ja kopsuhaigustega inimesed. Kõrgema saastetaseme piirkonnas esineb sagedamini bronhiiti ja astmat. Mida väiksemad on saasteinete osakesed seda sügavamale nad hingamisteedes võivad sattuda. Õhu saastumisega kaasnenud globaalsed keskkonnaprobleemid on osoonikihi kahanemine ja kliima soojenemine. Vee saastumisega on kaasnenud maailma puhta joogivee varude vähenemine. Happevihmad on põhjustanud veekogude ökosüsteemi muutusi. Bioloogiline
Ohlikult suur on kogu Euroopas välisõhu saasteainetes peente osakeste ja osooni kontsentratsioon.See suurendab riski surra südame veresoonkonna ja hingamsteede haigusesse. * probleemiga seotud terviseriskid- ja keskkonnaprobleemid Õhusaaste tervisemõjureid on uuritud ligi 60 aastat.Õhusaaste ärritab silmi, hingamisteesid. Kipitavad silma, allergiline nohu, köha ja hingamisraskused on sagedased sümptomid kõrge õhusaaste korral (WHO, 2002). Õhusaaste suhtes on enamtundlikud lapse, rasedad, vanemad inimesed ning südame ja kopsuhaigustega inimesed. Kõrgema saastetaseme piirkonnas esineb sagedamini bronhiiti ja astmat. Mida väiksemad on saasteinete osakesed seda sügavamale nad hingamisteedes võivd sattuda. * võimaluste analüüs olukorra parandamiseks (kirjandusallikatele lisaks ka enda mõtted) Terviseriski vähendamiseks on kehtestatud piirnormid , Parem linnade ja elamurajoonide planeering: Vähendada autode hulka kesklinnas, soodustada
nitrotselluloos, põlevad palju suurema temperatuuri ja kiirusega kokkusurutud ruumis, na- gu näiteks püssitorus. Süüdatuna harilikes tingimustes põlevad nad tunduvalt kauem, kui must püssirohi. Must püssirohi, nitrotselluloos ja sähvatav püssirohi on head madala klassi lõhkeainete näited. Süütelaengud on lõhkeainete kõige pentsikum seltskond. Mõned neist, nagu näiteks elavhõbepaukhappe sool, toimivad nii madala kui ka kõrgeklassilise lõhkeainena. Nad on tavaliselt enamtundlikud friktsiooni (hõõrdumise), kuumuse ja löökide suhtes kui kõrge või madala klassi lõhkeained. Enamik süütelaenguid toimib kõrge klassi lõhkeaine taoliselt, välja arvatud nende suurem tundlikkus. Teised põlevad küll rahumeelselt, kuid kokkusurutult on põlemisaste kõrge, toimub suur gaaside laialipaiskumine ja lööklaine. Süütelaenguid kasutatakse tavaliselt väikestes kogustes kõrgeklassilise lõhkeaine lõhustamiseks või plahva- tuse tekitamiseks, näiteks
annaabi.ee 
