jääb varuainete (tärklise) moodustamisest üle. Õlleodra lämmastikuga üleväetamine alandab kvaliteeti. Maksimaalne lämmastiku norm on 80 kgN/ha. Kuna väävel on väga liikuv element ja selle tasakaal mullas väga muutuv, tuleb sellest osa kompenseerida väetistega. Õlleoder vajab hektarile 15 kg väävlit. Sademetega saab 4-6 kg, lehtede kaudu õhust 1,5 kg. Väetisega oleks hea, kui antaks vähemalt 10 kg. Reegel: 1kg väävli puudus põhjustab 10 kg. Lämmastiku mittekasutamist enamsaagiks. Mulla optimaalseks fosfori 7 tarbeks peetakse 24 kg/ ha kohta, optimaalne kaaliumi tarve on 4 t/ha saagi kohta 52 kg/ha kohta. Väetusviis suviteraviljadel on eeslitatid paiklik väetamine. Võrreldes hajusväetisega on võimalik kasutada lämmastikku 10 kg/ha rohkem, ilma et proteiinisisaldus terades tõuseks. Taim kasutab varasemas kasvufaasis lämmastiku kasvuks ja algarenguks, saak
Enamtoodang ja vastavalt enamsaak kujuneb täiendavate ressursside tootmisse rakendamise tulemusena. Kui on tegemist mitme võrreldava variandiga, siis väljendatakse enamsaaki tavaliselt kasvavas kokkuvõttes. Tootmises arvutatakse enamsaaki lähtesaagi suhtes, katsetes aga kontrollvariandi saagi suhtes- sel juhul on tegemist summaarse enamsaagiga (SE). SE= hektarisaak-lähtesaak, SE= KE*muutuv sisend Kui enamsaak tuuakse välja astmeliselt, siis sellist saaki nimetatakse astmeliseks enamsaagiks (AE). Astmelist enamsaaki arvutatakse iga eelmise taseme ehk variandi suhtes. Ta näitab täiendavate ressursside koguse kohta saadavat enamsaaki. Näiteks muutuv (sisend2-muutuv sisend1)/(hektarisaak2-hektarisaak1) Keskmine enamsaak (KE) saadakse summaarse enamsaagi jagatisena kõigi koguressursside (KR) kohta. Seega KE= SE/KR se/muutuv sisend Ressursside optimum: Majanduslik optimum- määratakse kulude tasemega, mille puhul ressurssidest