Seda iseäralikum näib Chagalli soe suhtumine Kristusesse, mis temas tärkas niipea kui sai täisealiseks. Jeesus polnud talle mitte messias vaid imeline laulik halastusest ja kannatusest, ja neile tunnetele jäi kunstniku süda alati avatuks. Lapsepõlves ei kogenud Chagall ka seda alandavat hirmu ja lõmitamist, mis on omased nii paljudele juutidele, sest tema kodulinnas Vitebskis oli väga palju juute. Chagalli isapoolne suguvõsa oli arvatavasti rikkam kui enampoolne. Isapoolsed vanavanemad olevat tulnud kubermangu lõunaosas asuvast Mogiljovist. Marc Chagalli isa Zahhar töötas laomehena heeringasoolamise ettevõttes, vanaisa oli olnud aga sünagoogis laste usuõpetaja, kogudusliikmete seas suuresti lugupeetud mees. Juba lapsest saati tundis Chagall oma isa elule sügavalt kaasa,tajus selle kurblikust ja keskpärasust. Ometi ei olnud Zahhar sugugi õnnetu: tema üksluise elu üle valitsesusk, mis toitis tema hinge.
rajatud eetika ja õigluse tihedale seose tunnetamisele 3. Õiguse allikate liigid - Õiguse allikaks on see, kust me õigust võttame, ammutame. 3.1 Õiguslik e. Sanktsioneeritud tava (Tavaõigus – õiguseks muutunud tava). 3.2 Kohtu- ja halduspretsedent. Juhutm, kui kohtuorgani otsus või haldusorgani lahend omandavad reegli tähenduse ja neid hakatakse nii ka kasutama. 3.3 Õigusteadus e. Juristide arvamus (teatud perioodil). 3.4 Leping - Kahe või enampoolne vaheline kokkulepe. Enamasti puudub õiguslik tähendus, kuid mõnedel lepingutel on laiem tähendus. 3.5 Üldakt - Tänapäeval kõige levinum, paljudes riikides ainus õiguse vorm. Riigi poolt kehtestatud, erilises korras vastu võetud, vahel ka erilist väliskuju omavad dokumendid, mis sisaldavad üldkohustuslikke käitumis reegleid: 3.5.1 Legislatiivaktideks – vastu võetud riigi legislatiivorganite poolt (õigusloome Riigikogu) 3.5
rajatud eetika ja õigluse tihedale seose tunnetamisele 3. Õiguse allikate liigid - Õiguse allikaks on see, kust me õigust võttame, ammutame. 3.1 Õiguslik e. Sanktsioneeritud tava (Tavaõigus õiguseks muutunud tava). 3.2 Kohtu- ja halduspretsedent. Juhutm, kui kohtuorgani otsus või haldusorgani lahend omandavad reegli tähenduse ja neid hakatakse nii ka kasutama. 3.3 Õigusteadus e. Juristide arvamus (teatud perioodil). 3.4 Leping - Kahe või enampoolne vaheline kokkulepe. Enamasti puudub õiguslik tähendus, kuid mõnedel lepingutel on laiem tähendus. 3.5 Üldakt - Tänapäeval kõige levinum, paljudes riikides ainus õiguse vorm. Riigi poolt kehtestatud, erilises korras vastu võetud, vahel ka erilist väliskuju omavad dokumendid, mis sisaldavad üldkohustuslikke käitumis reegleid: 3.5.1 Legislatiivaktideks vastu võetud riigi legislatiivorganite poolt (õigusloome Riigikogu)
annaabi.ee 
