rahvusväeosad ja vabatahtlikest Omakaitse (heisati sinimustvalged lipud) kokkupõrkeid oli vene sõduritega. 25.veb. asendati Eesti lipud Saksa Keisririigi omadega Lenini valitsus anus rahu : märtsi algul sõlmiti Bresti rahu (Venemaa loobus läänevaldustest, hiljem loovutas ka Eesti- ja Liivimaa). Saksa okupatsioon : (veb-nov 1918) 3.märts : omavalitsustasustustes ots baltisakslastele, eesti seltsid ja erakonnad keelati, rahvusväeosad ja Omakaitse saadeti laiali, enamluses kahtlustatud lasti maha või arreteeriti, juhid nt. Päts saadeti Ida-Preisimaale vangi. Venemaale põgenes ka Laidoner. Keeleks sai saksa keel, mõisad ja muu omand tagastati omanikele, põllumajandussaadusi saadeti Saksamaale, tehased soikusid, tööpuudus suurenes, linnad olid näljas. Rüütelkonnad arendasid tegevust ühinemiseks Saksamaaga kutsuti kokku maakogud, seejärel Eesti- ja Liivimaa ning Riia maanõukogu (see otsustas luua Balti
vajaduse tõttu süüdata mõni küla. Selliseid episoode tuli ette, ehkki mitte meie loos. Kuid võib kujutleda, et reaalkooli poisid on Jamburgi jõudmise ajaks ka midagi sellist läbi elanud. Väljaspool lahinguolukorda tsiviilisikuid kahjustada ei tohtinud ja selles reeglist pidas Eesti armee põhiliselt kinni. Sama ei saa öelda Loodearmee kohta, kelle käivitatud repressioonid enamlaste või enamluses kahtlustatavate isikute suhtes kiiresti hajutasid vene ja ingeri elanikkonna esialgse poolehoiu. Eestlased ei olnud Narva taga päris võõrad, seal leidus suuri ja rahvarohkeid eesti asundusi. Kuid võõrad siiski, kelle suhted kohalike elanikega jäid sõjaaja suheteks. Sõjaaja armastus ei küsinud, kas sõdurpoiss või, vastupidi, külaplika on oma või vaenlane, see tabas inimesi poolest, rahvusest ja usust sõltumata. Nõnda ka Toomast ja Nastjat.
annaabi.ee 
