veebruaril Petseri. Eesti oli vaenlasest vaba, kuid kauaks? Aprillis 1919 olid Asutava Kogu valimised, mis pani aluse Eesti riiklikkusele, võttes 15. juunil 1920 vastu esimese Eesti põhiseaduse ja 10. oktoobril 1919 maaseaduse. Viimasega likvideeriti aadlimõisad ja loodi talumajandus. Võõrandatud mõisamaadele loodi 55 000 uut talu, pärisomandiks anti 22 000 rendikohta ja juurdelõikeid said 20 500 väiketalu. Maareform muutis eestlased pärisomanikeks oma maal ja sai lõplikuks hoobiks enamlusele Eestis. 1919. aasta juuniks oli Eesti saavutanud otsustava edu Punaarmee üle ja Venemaa sai aru, et Eesti vägesid on võimatu lüüa ja tuleb asuda rahuläbirääkimistele. Ning viimane otsustav lahing toimus 19.-22. juuni Cesise linna ümber, mida nimetavad eestlased Võnnuks, sellest ka nimi ,,Võnnu lahing". 23. juunil vallutasid Eesti väed Cesise ja see on meie võidupüha, mil lõpuks löödi vaenlast, kes röövis 13. sajandil meie iseseisvuse.
Seda ning Läti ajutise valitsusega sõlmitud leppeid kasutades alustas Saksa väejuhatus tegutsemist ning tugevdas Raudbrigaadi. Veebruaris 1919 saabus Liepjasse kindral krahv Rüdiger vond der Goltz, kes varem oli Saksa vägesid juhtinud Soomes. Temast sai kõikide Kuramaal asunud vägede, kaasaarvatud Landeswehr'i ülemjuhataja, kes küll formaalselt pidi abistama Läti ajutist valitsust, kuid kes reaalselt asus ellu viima Balti hertsogiriigi sälitamise ideed ning unistas Vene enamlusele surmahoobi andmisest. Märtsiks 1919 koondas Goltz Lätis relvile 13500 meest, kellest 5000 kuulus 1. kaardiväe reservdiviisi, 4000 Rauddiviisi, ning 4500 Landeswehr'i. Ulmanise valitsus pöördus abi saamiseks ka Eesti poole. Kaaluti ka valituse evakueerimist Tallinna, kuid hiljem sellest siiski loobuti. 20. jaanuaril andis Eesti valitsus loa Läti relvastatud jõudude loomiseks Eesti pinnal. Eestlaste plaaniks oli neid vägesid kasutada puhvri loomiseks lõunapiiril ning 28. veebruaril
valitsusel, vaid olla ise. 1918 alguseni suutsid Doni kasakad oma asualad enamlusest enam-vähem puhtad hoida. 1918 jaan koondasid enamlased kasakate vastu ulatuslikud punakaardi salgad ja alustasid pealetungi. Kasakate tagalas oli 5.kolonn sealsete tööliste ülestõusude näol. Doni kasakaid suruti tagasi, hõivati suuremad linnad, kasakaväe võimetes pettunud Kaledin lasi end maha, suur osa kasakaväest läks laiali, koduküladesse tagasi. Vaid väike osa enamlusele vaenulikest kasakatest tõmbus tagasi steppidesse, üritas endal elu sees hoida. 1918 kevadel hakkasid kasakaväe riismed koonduma, valisid uue atamani Krasnovi, märtsis läksid Doni kasakad üle ise pealetungile, üsna kiiresti tõrjusid punakaardi salgad Donimaalt välja, hõivasid ka suuremad linnad jne. Oluliseks oli enamlaste poliitika- terror ja ära võtmine, panid elanikke toetatma kasakaid. Kasakavägi hakkas saama kevadel täiendust, suvel asus otseselt pealetungile. Liikus Donimaa
annaabi.ee 
