eeldanuks loobumist mõnedest nn Venemaa äärealadest. Baltikumi loovutamine lepiti kokku Keskriikidega peetud separaatläbirääkimistel ning vormistati 2. märtsil 1918. aastal sõlmitud Brest-Litovski rahulepingus. See tähendas, et demokraatlikku Venemaad polnud Eesti jaoks pärast Bresti lepingu sõlmimist enam olemas -- vene enamlased näisid olevat reetnud nii demokraatia kui ka Eesti. Keiserlikult Saksamaalt ja enamlikuks muutunud Venemaalt lähtuvat ähvardust tajudes kuulutas Eestimaa esinduskogu -- Maapäev -- ennast juba 15. novembril 1917. aastal kõrgeima võimu kandjaks. Ühtlasi anti Maapäeva poolt spetsiaalselt moodustatud esindusele -- Vanematekogule -- volitused täieliku iseseisvuse väljakuulutamiseks. Olukord näis lootusetu ja kuigi laia toetuspinda see mõte veel ei leidnud. Pikemaks ettevalmistumiseks aga aega ei olnud. Otsustav samm astuti päeval, mil enamlased juba lahkusid Tallinnast ning
Oli antud kindel lubadus, et Petr garnisoni rindele ei saadeta, et jäävad sõja lõpuni Petr edasi. Otsus nad rindele saata tähendas varem antud lubaduste murdmist. Sõdurid, kes olid harjunud revol süvendama, keeldusid käsku täitmast. 3.juuli õhtul hakkasid rahulolematud sõdurite massid kogunema Tauria palee ette. Tundub, nagu oleks väljaastumine alanud stiihiliselt, samas I väeosa, mis täies koosseisus sinna läks, oli I kuulipildurite tagavarapolk, mis oli selleks ajaks muutunud enamlikuks väeosaks. Polgu seaduslik ülem oli minema kihutatud ja valitud uus ülem, enamlasest lipnik. Polk täies koosseisus enamlike loosungite all marssis Tauria palee juurde, õhutati ka teisi garnisoniväeosasid kaasa tulema. Öö jooksul oli hiiglaslik sõdurite mass, lisandusid töölised paljudest ettevõtetest. Enamlased olid deklareerinud, et tahavad võimu endale võtta, aga neile oli ootamatu, et selline võimu haaramise võimalus võiks tekkida nii varakult.
annaabi.ee 
