25. II 1918 Saksa väed Tallinnas 3. III 1918 Bresti rahu 4. III 1918 Saksa väed peatuvad Narva jõel 3.2 Iseseisvuse väljakuulutamise käik 19. II 1918 Päästekomitee moodustamine 21. II 1918 valmib Iseseisvusmanifest (... tänasest päevast peale ...) 21. II 1918 Ernst Põdder proklameerib Eesti iseseisvust Haapsalus 23. II 1918 iseseisvuse väljakuulutamine Pärnus 24. II 1918 moodustatakse Eesti Ajutine Valitsus (koalitsioon ilma enamlasteta): · pea- ja siseminister Konstantin Päts · peaministri asetäitja ja kohtuminister Jüri Vilms · välisminister Jaan Poska · sõjaminister Andres Larka 3.3 Saksa okupatsioon 3.3.1 Valitsemine Uus valitsemissüsteem: · Balti sõjaväeline valitsus (Adolf Gossler) · Korpusepiirkonnad (Adolf von Seckendorff, Günther Otto Friedrich von Pappritz) · Provintsiaalvalitsused · Kreisid, ametkonnad, jaoskonnad · Balti Hertsogiriigi kava Okupatsioonipoliitika
Sotsiaaldem puhul tuleks nimetada Mihkel Martna nime, kes kahtles ennekõike just tulevikus, et Eesti riik suudaks sotsiaalmaj toime tule. Sõitis aasta esimestel päevadel Soome, et tutvuda Soome oludega, kõnelda juhtivate Soome poliitikutega. Martna naasis Soomest veendunud iseseisvuslana. Eriti olevat seda propageerinud Otto Villem Kuusinen. Ka sotsiaaldemokraadid asusid taasiseseisvumist toetama. Esseerid kuulusid koalitsiooni enamlastega - ei julgenud sellist asja otsustada täiesti ilma enamlasteta. Esseeride arvates pidi saama Eestist iseseisev riik, Eesti Töövabariik - riik, kus võim kuuluks ainult töötavatele rahvakihtidele. Nemad pidid saama valimisõiguse. Samuti ei arvanud esseerid, et võim peaks minema Maanõukogu või tulevase AK kätte, vaid jätta võim Eesti Nõukogule ja selle Täitevkomiteele - seda tuli täiendada kõikide vasakpoolsete erakondade esindajatega. Luuletaja Gustav Suits
annaabi.ee 
