Esimene osa kästileb muutlikkust. Kõik elusolendid erinevad üksteisest nt. Suuruse, kuju, värvuse, tugevuse ja eluea poolest. Pole olemas kaht täiesti ühesugust taime või looma. Teooria teine osa e. Looduslik valik seletab, et isendite erinevustest sõltub, kes elusolendeist jääb ellu ja saab järglasi. Osa taimi või loomi sobib neid ümbritsevasse keskkonda paremini kui teised, see tähendab, et nad on paremini kohastunud. Loodusliku valiku toimel jäävadki ellu enamkohastunud organismid. Teooria kolmas osa käsitleb pärilikkust. Need tunnused, mis aitavad elusolendil olelusvõitluses ellu jääda (värvus,kuju), võivad kanduda edasi järglastele. Järkjärgult, paljude põlvkondade jooksul, arenevad paremini kohastunud taimed ja loomad veelgi, kuna vähemkohastunud surevad välja. Evolutsioonist annavad tunnistust mitmed tõendid minevikust, nt. Fossiilid e. Jäljendid mis tahes eluvormidest või nende elutegevustest. Nt. Loomade ja taimede kivistunud
Kõige üldisem Loodusliku valiku tulem on vähekohastunute elimineerimine populatsioonist kui need on tekkinud uute mutatsioonide tulemusena. Seega, Looduslik valik takistab uute alleelide sageduse tõusu populatsioonis. LV säilitab või vähendab geneetilist varieeruvust populatsioonis, sõltuvalt sellest kuidas ta toimib. Kui valik eemaldab populatsioonist kahjulikke alleele või takistab alleelide fikseerumist populatsioonis, siis ta vähendab variantide hulka. Kui heterosügoodid on enamkohastunud kui homosügoodid, siis ta säilitab variantide arvu. Seda nimetatakse balansseeritud ehk tasakaalustatud valikuks: näiteks sirp-rakulise aneemia korral. Tasakaalustatud valik on looduslikes populatsioonides siiski harv nähtus, põhjuseks asjaolu et LV ei saa säilitada geneetilist polümorfismi mitme lookuse suhtes. LV toimib alati organismi või indiviidi tasemel paljunemiseelise kaudu. Alleelide sagedused populatsioonis muutuvad indiviidide kaudu, kelledel on erinev
Mis on selle puudusel?Lasti loodusesse tumedaid ja heledaid vaksikuid ja hiljem püüti tagasi. Kohasuse hindamise puhul peab arvesse võtma mitte ainult erinevust ellujäämisel, vaid ka paljunemisel ja järglaste kohasuses. Seda aga ei tehtud. Samuti tuleb arvestada isendite kohasust eri kasvufaasidest (munad, vastsed, täiskasvanu). Peab olema ka piisavalt suur valim. 9. Mis on tasakaalustav looduslik valik? Miks võiks selle roll evolutsioonis tähtis olla? Kui heterosügoodid on enamkohastunud kui homosügoodid, siis ta säilitab variantide arvu. Tagatakse alleeli säilimine nii, et kui alleel on haruldane, siis tema kandja kohasust tõstetakse. See on oluline populatsiooni elujõulisuse jaoks, kui keskkonnatingimused muutuvad, siis on võimalik seda üle elada. LV on substraati, kelle seast valida. Populatsiooni kohastumus tuleneb eri genotüüpide esinemisest. 10. Too näiteid, kus tunnuse kohasus sõltub tema asukohast Elukohavalik säilitab geneetilist mitmekesisust
annaabi.ee 
