selektsioon realiseerub läbi olelusvõitluse. Harvem on seal tegemist vahetu võitlusega olend olendi vastu, kuigi ka see on ulatuslik. Mingi populatsiooni, mingi liigi tasemel on ühe indiviidi suurimaks konkurendiks sama liigi esindaja - eks ole ju nad kohanenud sama toidulaua tarvis. Kuidas siis see selektsioon toimib? Põhiliselt enamkohanenute suurema ellujäävuse läbi, koos siit tuleneva vahetu järeldusega, et just need enamkohanenud panevad aluse uuele põlvkonnale. Ja nii läbi aegade. See ülehulk ühelt poolt ja toidu hulgast ning eluruumist tingitud piirangud teisalt, võimaldavad LV, kuid ei ole piisavad. LV toimumiseks on vaja veel vähemasti nelja tingimuse täitmist: valiku all olevad subjektid peavad paljunema; valiku all olevad subjektide järglased peavd olema lähedased oma vanematele; populatsioon ei tohi olla absoluutselt homogeenne, peavad eksisteerima variatsioonid;
Kontroll-lüpsil võetakse proovipudelisse 40 ml piima. Piimakogust ei määrata ja piimaproovi ei võeta lehmadel, keda lüpstakse enne kinnijätmist vaid ühel lüpsikorral. Kontroll-lüpsidel määratakse: piima kodus, rasvasisaldus, valgusisaldus, laktoosisisaldus, somaatiliste rakkude arv, bakterite arv ja karbamiidi sisaldus. 4. Valiku mõiste ja meetodid Looduslik valik ellu jäävad enamkohanenud isendid, kes on kiiremad tugevamad, haiguste suhtes resistentsemad ja omavad värvust mis jätavad nad märkamatuks. Kunstlik valik e selektsioon inimtegevuse tulemusena valitakse järgmise põlvkonna vanemateks soovitud tüübi ja jõudlusomadustega isas- ja emasloomad, teised praagitakse või kasutatakse tarbeloomadena. Valik on diferentseeritud sigimine. Valikumeetodid: 1. Valik ühe tunnuse järgi praktikas kasutatakse seda harva.
annaabi.ee 
