Abiküsimine on tavaline kõigil suhtlemises – kui on raskusi kõneloomes. Kõnetaju protsess algab siis nii, et kõigepealt tuleb kuulata ja panna tähele. Tunda ära foneemid ja segmendid ( Wernice piirkond oimusagaras). Kui laps kuuleb kõnet tekivad mälupesad korduvatest tunnustest. Need pesad tekivad kuni 2 eluaastani. See on väga oluline aeg. Häälikute tajumine on keelespetsiifiline. Samuti foneemide tajumine mille abil tuleb asru saada sõnade tähendusest. Enamiel sõnadel on üks tähendus aga on sõnu mis võib tähendada mitut asja. Segadus tekib aga sisi kui üks sõna tähendab erinevates keeltes erinevat asja. Järgmise keelespetsiifilise asjana tuleb ära tunda laused, lausemallid ja lausete tähendus. Ütluse mõistmine ei ole nii keelespetsiifiline. See toetub juba teadmistele ja kultuurile. Eriti keerulised on allteksid. Õpetaja peab arvestama,et laps on võõras keelekeskonnas ja ka seda,et
- Tõsine kõrvalekalle tavapärasest arengust - Nooremale eale iseloomulik käitumine - Ootuspärane aga problemaatiline käitumine kõne kogelev Probleemi kestus, intensiivsus, sagedus Arvestada võimalikke mõjutegureid keskkond ja kontekst, komorbiidsus. Lapse- ja täiskasvanuea häired - Oluliselt erinevad, prognoos ja põhjused erinevad - Täiskasvanuea häirete hindamisel ei oma vanus olulist rolli - Arengut iseloomustavad järsud muutused ja enamiel lastel ilmeb mõningaid sühholoogilisi probleeme - Lapsed ei otsi ise abi sõltuvad täiskasvanutest - Täiskasvanud võivad oma käitumisega hoida laste probleeme alles Riskifaktorid - Tingimused ja olukorad mis tõstavad psühhopatoloogia tekkimist - Bioloogilised, psühholoogilised, käitumuslikud Lapse arengu riskifaktorid - Pärilikkus - Sünnielsed ja -järgsed kahjustused - Haigused sündroomid, kromosoomi muutused - Temperament
annaabi.ee 
