Pagulaskirjanike põlvkonnad: · Vanempõlvkond kirjanikud, kes juba Eesti Vabariigis olid tuntud. Neile oli lahkumine kodumaalt kõige valuam, sest maadesse, kuhu mindi polnud nende nimed tuntud, seega polnud kirjanikuna elatist teenida võimalik. G.Suits, M.Under, A.Adson, H.Visnapuu, A.Gailit, K.Ristikivi, A.Mälk · Keskmine põlvkond See oli arvukaim grupp. Kirjanikud, kes lahkudes olid umbes 20 aastased. Neil oli gümnaasiumiharidus ja enaik vallalised. Nad suutsid paguluses oma valitud eriala teostada. K.Lepik, I. Laaban, B.Kangro, R.Kolk, A.Viirlaid. · Noorem põlvkond kirjanikud, kes läksid pagulusse lastena ning olid rohkem seotud asukohamaa kui Eesti kultuuri ja eluga. Kui neil oli hiljem võimalus Eestit külastada, siis osa neisr loobus sellest. Koos nimetatud põlvkonnaga algas eesti pagulaskultuuri allakäik. Nad ei olnud tegelikult eestlusest enam huvitatud. H.Nõu, I. Ivask, I
Võtavad elu kergelt Taluvad hästi ebakindlaid olukordi ja isegi armastavad neid Kalduvus hoiduda jäikade reeglite ja seaduste kehtestamisest, kuid nad lahendavad kõik konfliktid, mis esile kerkivad Struktuuri ja ajakavadesse suhtutakse kergelt Ajaline mõju Valik praguse ja tulevase olukorra vahel Üks äärmus pikaajaline orientatsioon, teine äärmus pikaajaline orientatsioon Mitmed Ida-Aasia riigid nagu Jaapan ja Hiina on pikaajalise orientatsiooniga maad Enaik Euroopa ja Ameerika maid on lühiajalise orientatsiooniga Pikaajaline orientatsioon Ääretult oluline elada oma elu nii, et see oleks hinnatav ka esivanemate vaatepunktist, ning hoolitseda järeltulevate põlvede eest. Otsusekindlad ega loobu kunagi vastutustundest Loeb jõukus mitte õnn Ei kipu tseremoonitsema ja hoiavad madalat profiili Lühiajaline orientatsioon Traditsioonidel ei ole mingit kaalu Palju aega kulub sotsiaalsetele rituaalidele rituaalide endi pärast
annaabi.ee 
