heledamaks, aga maha ei tulnud TÄNUD VAATAMAST! Pindaktiivsed ained: Need peamiselt füüsikalise toimega koostisained on tavaliselt orgaanilised molekulid, kus üks osa molekulaarstruktuurist on hüdrofiilne (vett "armastav") ja teine osa hüdrofoobne (vett hülgav). Sellised molekulid toimivad puhastusvahendis mustuse ja vee vahelise "sillana", tekitades füüsikalisi puhastusefekte emulgeerimise, sisseimbumise, märgamise ja vahutekitamise kaudu. Tavapraktikas segatakse vajadusel kokku erinevaid pindaktiivseid aineid, et agensi toimet parendada. Mitteioonsed pindaktiivsed ained: Kasutatakse põhiliselt pesemisvahendites m-PAA-id võivad sisaldada värvid , kosmeetika ja kiudainete tooted jne m-PAA-id kasutatakse seal, kus nende piirpindade märgamisvõime, vahustamine, emulgeerimine , dispergeerimine või solubilisatsioon võivad suurendada prtsesse saagist või
Segades kokku õli ja vee, mõlemad faasid moodustavad tilgad. See faas, mis jääb tilkadena püsima kauemaks ajaks, saab dispergeeritud faasiks ja ümbritsetakse pideva faasi poolt, mis formeeris rohkem liitunud tilkadest. Tekkinud tilkade arv määratakse faasi mahu ja piirpinna pinevuse poolt. Mida rohkem on moodustunud tilku, seda rohkem nad üksteisega kokku põrkuvad , seega see faas, mis on suuremas mahus saab pidevaks faasiks. Emulgeerimise protsess ja emulsiooni tüüp on mõjutatud viskoossusest. Emulsioonid on termodünaamiliselt ebapüsivad ja kolmanda komponendi, emulgaatori juuresolek on vajalik. Letsitiin (leidub näiteks munakollases) on teada tuntud toiduemulgaator. Näiteks majonees on emulsioon, mis stabiliseeritakse letsitiiniga. Teist tüüpi emulgaator on pindaktiivsed ained, mis seonduvad kokku nii õli kui veega, seega hoides mikroskoopilisi õlitilke suspensioonis
süsteemis. Saadud seisund on termodünaamiliselt ebastabiilne ning selle tagajärjel diperssest faasist tekivad sfäärilised tilgad (sfäärilisel osakesel on minimaalne piirpind sama ruumala korral) ja need tilgakesed liituvad, põhjustades faasi eraldumise ning süsteem saavutab minimaalse vaba energia. Pindaktiivse aine lisamisel adsorbeeritakse see piirpinnale ja õ/v piirpinna aktiivsus väheneb, emulgeerimise protsess paraneb ja stabiilsus süsteemis samuti. 5. Tyndalli efekt. Kuna kolloidlahuses on pihustunud aine osakesed tunduvalt suuremad kui tõelises lahuses, siis on need osakesed nähtavad pihust läbivas valguses. Nii tekib valguse läbijuhtimisel kolloidlahuses silmaga nähtav valguskiirte tee, tõelises lahuses aga mitte. 6. Kolloidosakese ehitus, kolloidosakese laengu tekitamine.
annaabi.ee 
