rida (meister Pierre de Montereau).Hoone pikkus 127m. 2. Gootika õitseaeg (u XIII ja XIV saj) Akendel oli nüüd juba lihtne raamistik; võlvid olid lamedad, piklikud, neid toetavad tugikaared, empoorid kaovad. Aastast 1250 suurenevad aknad, nende postid ja raamistik muutuvad mitmekesisemaks ja rikkalikumaks, trifooriumi taha olevasse müüri tekivad aknad. Sensi katedraal (u 1140-1180) Selle proportsioonid erinevad empooridega kirikute omadest- nimelt on siin kesklööv laiem ja madalam. Selle eeskujul kerkib ka esimene suur katedraal, kus kohmakad empoorid olid asendunud tugikaartega, nimelt Chartres`i katedraal. Vanemad osad pärinevad XII saj- need on skulptuuridega kaunistatud lääneportaalid, kuulus kuningate värav e Portail Royal ja tornide alumine osa, mis oli üheaegne portaaliga (tekkinud u XII saj keskel). Pikihoone on Chartres`is kolmelööviline,
kummaski otsas asuvad Rahusalong ja Sõjasalong. Le Bruni loodud dekoratiivstiili printsiibid on laenatud itaalia barokist, kuid ta käsitleb neid ehtsa prantsusepärase püüdega reeglipärasuse, selguse ja ülevaatlikkuse poole. ● Versailles`lossi ilusamaid osi on lossikabel, mille ehitust alustas Hardouin-Mansart ja lõpetas Robert de Cotte. Selle sisemus meenutab dispositsioonilt keskaegseid ehitisi, eriti keskaegseid lossikabeleid; see on nimelt teise korruse kõrgusell varustatud empooridega, mida kaunistavad korintose stiili sambad. Empooride korrus asetseb kuninga eluruumidega ühel tasandil; siin viibis kuningas jumalateenistuse ajal. Kabeli arhitektuur osutab viimase võimaluseni suursugust ja rafineeritud maitset. ● Versailles` lossi tähtsus kunstiajaloos on määratu suur. See oli kaua aega kas kaudseks või otseseks eeskujuks arvukatele vürstilossidele peaaegu kogu Euroopas. Ja veel a.1878 ehitas Baieri kuningas Ludwig II endale Chiemsees lossi, mis on
annaabi.ee 
