tervikliku tajuteooria alla. Enne kui asuda täpsemalt Merleau-Ponty tajuteooria juurde, tuleks natuke analüüsida tema filosoofilist arusaama maailmast ning maailma ja inimese vahelisest seosest, kunstifilosoofiast lähtuvalt loomingu ja looja suhtest. Nagu juba eelnevalt mainitud, ei ole inimene maailma sündides Merleau-Ponty järgi tabula rasa, inimene on sündides osa maailmast, nii nagu mutter on osa kella süsteemist juba siis, kui kell pole veel tiksumagi hakanud. Erinevalt empiristidest ei usu Merleau-Ponty olemusvormidesse, see tähendab, et tema jaoks ei ole olemas inimsust kui inimese-ideed, pole ka punasust kui punase-ideed. Iga Inimene ja iga punane on spetsiifiline, sõltuvalt teda ümbritsevaat taustast. ,,The perceptual ,,something" is always in the middle of something else, it always forms a part of a ,,field"." ( ,,Phenomenology of perception" 2005 pg 13) Merleau-Ponty on üks esimesi filosoofe, kes esitab põhjaliku analüüsi taustsüsteemi tähtsusest
Verifikatsionismi järgi ongi ainult kahte liiki mõttekaid väiteid - empiiriliselt testitavad (aposterioorsed) väited ja analüütilised väited (tautoloogiad ja kontradiktsioonid). Empirismi kaitsmiseks peab Ayer seletama ära kaks asja (i) kuidas me saame teada aprioorselt loogika ja matemaatika tõdesid (ii) milles seisneb loogika ja matemaatika propositsioonide paratamatus. Mill matemaatika väidetest John Stuart Mill (1806-1873) oli üks nendest empiristidest, kes valis dilemma esimese haru - ta püüdis näidata, et loogika ja matemaatika väited on aposterioorsed ja kontingentsed. Tema meelest on nad empiirilised üldistused, mis põhinevad suurel hulgal juhtumitel. Nad pole paratamatud, sest nad võivad põhimõtteliselt olla väärad ning nad pole aprioorsed, sest me teame neid vaatluse põhjal. Ayeri meelest Mill eksib - me ei kontrolli matemaatika väidete kehtivust vaatluse teel, vaid nende kehtivus pärineb temas sisalduvate sümbolite
annaabi.ee 
