Veel ta uurib kuidas keele ülesehitus on seotud meie kehastunud teadmistega. (Bergen, Chang 2005; viidatud Even jt 2007: 28) Kriitika Kognitiivne lingvistika on küll palju arenenud, kuid on veel arenemis ruumi. Gibbs leidis, et kognitiivsele lingvistikale saab ette heita seda, et ta eeldab ilma tõenditeta. See tähendab, et ta eeldab, et ühel või teisel süsteemil on teatavad aspektid, selleks need sobituksid kognitiivse arusaamaga keelest. See tähendab, et teooriaid ei saa empiiriliselst ümberlükata, sest et neid struktuure ei saa empiiriliselt testida. See tuleneb sellest, me ei tea veel piisavalt inimmõistusest ja enne kui see muutub, jääb see kognitiivse lingvistika nõrkuseks. (Raymon W. Gibbs 2000; viidatud Evens jt 2007: 29 järgi) Kokkuvõte Kohnitiivsed Kognitiivsel lingvistikal puudub keskne metodoloogia. Üldistus ja kognitiivne kohustus seovad kognitiivse lingvistika ühtseks liikumiseks. See on ilmne kognitiivses semnatikas ja kognitiivses
Aitab üldse paremini mõelda järele inimese ja tema tegevuse üle maailmas (osaliselt õiguse filosoofia). See annab võimalusi võrrelda tänapäeva ja olnud õigussüsteeme ning näha alternatiivseid võimalusi ja funktsionaalseid seoseid. Teadasaamise funktsioon laias plaanis võimaldab näha seoseid ja suhteid õigusinstituutide ja koguni õiguskordade vahel. Kui ei tugineta võrdlemisele õiguses, jäävad arutelud spekulatiivseteks, ainult empiiriliselst kontrollitav õiguslik materjal pakub võimaluse ratsionaalseks sotsiaalseks relevantsiks. Tegemist pole pelgalt uue teabe kogumisega ja selle analüüsi-sünteesiga, vaid see kuulub mõistmise probleemi juurde tervikuna. See pakub tuge juriidiliste otsustuste langetajatele, tähendab õiguse edasiarendamist. Tegemist on kvantitaviiselt kõige mahukama uurimisviisiga (Naritsa arvates kõige keerukam). Uurija peab olema kodus teaduslike uurimismeetoditega, tundma süstemaatiliselt õigust,
annaabi.ee 
