Kui juhtub nii, siis juhtub. . . Teine teooria väidab, et ühiskonna tootlikkus ei kasva, kui me uut toot- misviisi ei leiuta. See ei olegi nii rumal, sest sotsiaalantropoloogid on mõõt- nud erinevaid ajakulusid. Kui koguda oli raske ja elamiseks piisas 3–4 tun- nist, siis milleks rohkem tööd teha — mõtlesid kütid-korilased ning pidasid iga lastud mammuti juures nädala pidu.23 Millised majandustüübid on olemas? Marx jätab selle küsimuse empiiri- liseks. Ta arvab, et seda ei olegi võimalik loogilisel teel lahendada. Kust me teada saame, millisele tüübile milline tootlikkus vastab? Aja- loolaste jaoks on see suhteliselt lihtne küsimus. Võtame kaks ühiskonda ja võrdleme. Üks ühiskond liigub kiiremini edasi kui teine. . . Venemaal vaatab tsaar aurumasinat ja ütleb, et tublid poisid, aga orjade tööjõud on odavam. Inglismaal võetakse kohe kaevandustest vee pumpamiseks kasutusele. Tege-
.”. Kui vestlejad lähtuvad samadest eeldustest, võib selle lühendamine kujule 57 juhul on .. olla igati mõistlik suhtluse ökonoomia. Kui aga eeldused ei ole teadaolevalt kokku lepitud, st võib juhtuda, et kuulaja ei saa olla kindel, et kõneleja on teadlik oma ekslikkusest, siis tähendab selline lühendamine oma subjektiivse arvamuse esitamist objektiivse tõena, mis kuulub demagoogia valdkonda. Muid teemasid peale tähenduse, mida põhimõtteliselt saaks empiiri- liselt uurida, aga millest rääkimisel uuringuid pea kunagi tehtud ei ole, vaid põhinetakse iseenda kõhutundel: loetavus, arusaadavus sihtrühma jaoks, vastuvõetavus sihtkultuuris. Muidugi võib hindaja kõhutunne nendel teemadel olla vägagi adekvaatne, ja sageli ongi. See aga ei muuda asjaolu, et uuringuid tehtud ei ole, st hinnangu adekvaatsus on läbinisti subjektiivne. Toimetamise teemad 211 Subjektiivsed põhjendused
annaabi.ee 
