Newcomeni ja Savery vaakum-masin. Humprey Gainsborough ehitas kondenseerumisel põhineva aurumasina 1760. aastal, mida ta näitas James Wattile. 1769 aastal Watt patendeeris esimesed märkimisväärsed uuendused Newcomeni tüüpi vaakum-masinale, mis tegid selle palju tõhusamaks. Watti "hüpe" seisnes selles, et ta eraldas kondenseerumise faasi vaakum- masinas hoopis eraldi kambrisse, kuid samas hoides kolbi ja silindrit auruga samal emperatuuril. James Watt koos oma äripartneri Matthew Boultoniga arendas need patendid Watti aurumasinasse Birminghamis, Inglismaal. Watti aurumasina tõhususe suurenemine viis selle üldise aksepteerimiseni ja tööstuses kasutamiseni. Järgmine uuendus tõhususe suurendamiseks tuli ameeriklaselt Oliver Evansilt ja inglaselt Richard Trevithickilt. Nad kasutasid uuendusena suure survega auru. Trevithick ehitas edukalt tööstusliku kõrgrõhuga masina, mida tuntakse ka Cornishi masinana
küttespiraali pinget. Kui vedeliku keemisel termomeetri näit on konstantne, märgitakse rõhu ja tem määratakse vedeliku keemistemperatuur 10-20 erineval rõhul. Viimane lugem tehakse atmosfäärir amilisel meetodil mistemperatuuride mõõtmisel erinevate rõhkude juures. isrõhuga. Keemistemperatuuride mõõtmine erinevatel Clapeyroni-Clausiuse võrrandi abil arvutada vedeliku aurumissoojuse. endatakse klaaslihvi abil ülejäänud seadmega. g vaakumpumba abil luuakse seadmes hõrendus emperatuuril keeb. Suletakse kraan 10. Seade loetakse -2 mm Hg. Seejärel lülitatakse sisse kolvi küte sellise arvestusega ise intensiivsust reguleeritakse tilgaloenduri järgi. olema optimaalne. Vee puhul on minutis lubatud tilkade arv 8-25.; ui tilkade arv on alla 8, on soojuse juurdevool mitteküllaldane; liialt intensiivse mperatuur osutub liiga kõrgeks. Auru ja vedeliku segu tõuseb kolvis üles ja b toru 4 kaudu jahutisse. Kondenseerunud aur satub tilgaloenduri ja
vool. 2. Mida näitab takistus ja kuidas sõltub see juhi mõõtmetest ja temperatuurist? Takistus näitab, kui suur pinge tuleb rakendadajuhi otstele selleks, et tekitada juhis ühikulise tugevusega vool. Mida pikem juht, seda suurem takistus. 3. Mis on ülijuhtivus? Olukord, kus aine takistus praktiliselt kaob, kui tema temperatuur on madalam, kui kriitiline temperatuur. 4. Mis on kõrgtemperatuuriline ülijuht? Aine, mille ülijuhtivus tekib kõrgemal emperatuuril kui 25K. 5. Ohmi seadus. Voolutugevus on võrdeline pingega ja pöördvõrdeline takistusega. I=U/R 6. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta . Ohmi seadus kogu vooluringi kohta ütleb, et voolutugevus on võrdeline emj-ga ja pöördvõrdeline kogutakistusega. I=E/R+r 7. Mis on jadaühendus? Voolutarvitite selline ühendusviis, mille korral kõiki tarviteid läbib sama tugevusega elektrivool. 8. Mis on rööpühendus? Elektriseadmete ühendusviis, mille puhul kõigile tarbijatele on
kütteelementidele (elektripliidid, triikrauad jne). 10. Metallide ja sulamite töötlemine (7.5) Mingi materjali, sh metalli kasutamise mingi detaili valmistamiseks määrab selle materjali töötlemise kergus detailiks ja materjali hind. 7.5.1 Vormimine Vormimise meetodid on sellised, kus metalli kuju muudetakse plastilise deformatsiooni käigus.Selleks tuleb rakendada jõudu, millele vastav pinge ületab voolamispiiri. Kui deformeerimine viiakse läbi emperatuuril, kus toimub metalli rekristalliseerumine (pärast deformatsiooni), nimetatakse seda kuumtöötlemiseks. Vastasel juhul on tegemist külmtöötlemisega. Kuumtöötlemisel on võimalik tunduvalt suurem deformatsioon ja selleks kuluv energia on väiksem.Teiselt poolt kulub aga energiat kuumutamiseks ja piirab ka see, et suurem osa metalle oksüdeerub õhu käes kõrgematel temperatuuridel, mistõttu saadavate detailide pind ei ole hea.Külmtöötlemisel tuleb rakendada suuremat jõudu ja
kütteelementidele (elektripliidid, triikrauad jne). 11. Metallide ja sulamite töötlemine (7.5) Mingi materjali, sh metalli kasutamise mingi detaili valmistamiseks määrab selle materjali töötlemise kergus detailiks ja materjali hind. 7.5.1 Vormimine Vormimise meetodid on sellised, kus metalli kuju muudetakse plastilise deformatsiooni käigus.Selleks tuleb rakendada jõudu, millele vastav pinge ületab voolamispiiri. Kui deformeerimine viiakse läbi emperatuuril, kus toimub metalli rekristalliseerumine (pärast deformatsiooni), nimetatakse seda kuumtöötlemiseks. Vastasel juhul on tegemist külmtöötlemisega. Kuumtöötlemisel on võimalik tunduvalt suurem deformatsioon ja selleks kuluv energia on väiksem.Teiselt poolt kulub aga energiat kuumutamiseks ja piirab ka see, et suurem osa metalle oksüdeerub õhu käes kõrgematel temperatuuridel, mistõttu saadavate detailide pind ei ole hea.Külmtöötlemisel tuleb rakendada suuremat jõudu ja
annaabi.ee 
