Kuia algul oli tegemist veel kohmetu ja kõhkleva olekuga noorukiga, keda on kujutatud mõneti naiiv-realistlikus laadis üsnagi rahumeelsete tegevuste juures (laulab, vestleb vendadega, laseb end kroonida), siis 1914.a. paiku näeme juba mehist meest, kellele enam sobivad jõulised, pingelised olukorrad (kannab laudu, avasatab allmaailma). Oskar kallise loomngu paremikku kuuluvad need maalid, kus üksikfiguur valitseb mõjukalt pildi pinda, koondades endasse kogu emotsonaalse jõu ja kus peategelast saatavd kujundid aitavad suurenadada maali ekspressiivust. Sellisel üksikfiguuril on jõudu tõusta sümboliks ja üsnagi väiksemõõduline töö suudab mõjuda monumentaalselt. Nii on pastellides "Kalevipoeg laudu kandmas", Kalevipoed allilmas", "Linda kivi kandmas". Kalevipoeg laudu kandmas" (1914) 4
ning tasakaalstamise faasi, mis sai alguse I maailmasõjas. Hesse psühiline seisund pingstus, kuna elas väga sügavalt läbi Euroopa kultuurrahvaste loobumist humanistlikest väärtustest, ning eraelulisi katastroofe. Väljapääsu otsi intensiivsest vaimsest tegevusest ja psühhoanalüüsist. 1919.aastal ilnub romaan "Demian. Ühe nooruse lugu". See näitas uut kvaliteeti, pöördepunkti, uut algust. "Kingsori viimane suvi" (1920); "Siddhartha" (1922); "Supelsaks" (1925); 20.ndate emotsonaalse ja loomingulise kriisi, eneseotsingute ja vaimsele selgusele kõudmise perioodi lõpetasid "Stepihunt" (1927); "Narziss ja Goldmund" (1930). Hilisemad romaanid "Hommikumaaränd" (1932); "Klaaspärlimäng" (1943) märkisid uuele tasandile jõudmist, müütiliste mõõtmeteni ulatuvat inimkonna vaimukultuuri poeetilist sünteesi. Ilmumise järel tekitas "Stepihunt" elevust ja poleemikat. Uus huvilaine tekkis 60-ndate hipipõlvkonnas. "Stepihunt"
Vaidluse koht SELGITAGE JA TÕESTAGE, ET TE EI EKSI. Kuidas saaks vähendada õppimise osakaalu? · SUUREMA KAALU ANDMISEGA TUNNETUS-(UURIMIS-)PROTSESSIDELE JA LOOMEPROTSESSIDELE; · ISESEISVUSE JA VABADUSE LISAMISEGA; · EHEDA PARTNERLUSEGA; · LAPSE ARENGUT DOMINANDIKS PIDAVA KÄSITLUSEGA. Kuidas tuleks õppimise korralduses arvestada laste sünnipäraseid iseärasusi? · OSA LAPSI ON ANALÜÜTILISE, OSA SÜNTEETILISE MÕTLEMISEGA, OSA EMOTSONAALSE, OSA RATSINAALSE ALGE JA DOMINANDIGAGA. Kõik lapsed on ERILISED! Kõik on ANDEKAD! Tuleb ette, et õpetaja on sünteetilise, aga osa õpilasi analüütilise mõtlemisega ja õpetaja ei märka seda. Seetõttu võivad kujuneda arusaamatused ja õpe ei pruugi edeneda. Kehtestada diferentseerimise pr. Kuidas tuleks õppes arvestada laste arengutaset, temperamenti ja iseloomu? · Kas lapsed oskavad mõelda? (Valdavad meetodeid) · Kas lapsed julgevad eksida?