: intellektuaalsus,enesekontroll. Juhtiv zanr tragöödia. · Pierre Corneille (1606-1684) Horace, Cinna, Polydeucte. · Jean Racine (1639-1699) Thebais, Andromaque, Alexander Suur, Bérénice, Mithridate, Iphigénie, Phèdre. · Arhitektuuris palladionism. Kujunes ühtne kunstilise väljenduse laad Euroopas. Romantism 18. saj. lõpp 19. saj., pöörduti aristrokraatlikust kultuurist, rahvakultuur oluline (loodusrahvaste elu ja kombed) Uus elutunnetus: emotsioonaalsus, loomulikkus, improvisatsioon. Idee: vabadus, suund kristluse vastu, paganluse idealiseerimine. Kreeka avastamine (esiplaanile seadmine võrreldes Roomaga): keel, kirjandus, kultuur. Kreeka idealiseerimine. Liikumapanev jõud protest: sotsiaalne, poliitiline, usuline, esteetiline, moraalne. Märksõnad: tundelisus, avatus, tungid, igatsused, fantaasiad, alateadvuslikud ja teadvustamata hingeseisundid. · Sümbolite tähtsus, anripiiride segunemine.
Normatiivne poeetika. Märksõnad: maneerlikkus, aristokraatlikkus. : intellektuaalsus,enesekontroll. Juhtiv žanr – tragöödia. Pierre Corneille (1606-1684) Horace, Cinna, Polydeucte. Jean Racine (1639-1699) Thebais, Andromaque, Alexander Suur, Bérénice, Mithridate, Iphigénie, Phèdre. Arhitektuuris palladionism. Kujunes ühtne kunstilise väljenduse laad Euroopas. Romantism 18. saj. lõpp – 19. saj., Uus elutunnetus: emotsioonaalsus, loomulikkus, improvisatsioon. Idee: vabadus, suund kristluse vastu, paganluse idealiseerimine. Kreeka avastamine: keel, kirjandus, kultuur. Liikumapanev jõud protest: sotsiaalne, poliitiline, usuline, esteetiline, moraalne. Märksõnad: tundelisus, avatus, tungid, igatsused, fantaasiad, alateadvuslikud ja teadvustamata hingeseisundid. Sümbolite tähtsus, ˛zanripiiride segunemine. Mineviku poetiseerimine, huvi folkloori, müüdi olemuse vastu.