. ülikontrasti, solarisatsiooni, jäme ja kibertera menetlused andsid võimaluse vabaneda fotograafia''kõikenägevusest''. Taotleti kujutise üldistatust ja tinglikkust- viimase mõõdupuuks kujunes erinevus silmaga nähtavast. 2. Fotograafia Postmodernses kunstis I: foto, isiklik mälu ja ajalugu "Suure narratiivi" kontseptsiooni kriitika relativistlikus ja kriitilises ajalookäsitluses. "Väikesed lood" ja kunstnike positsioonid. Isiklik mälu ja ametlik ajalugu. Ajaloo emotsionaliseerumine kunstis. Fotograafiline dokument kui ajaloo allikmaterjal ja taastootmise vahend. Eesti postmodernismi ajalugu on veel käsitlemata, sest kuulub nüüdisaja ja lähiajaloo vahelisse halli tsooni. Tuleks eristada vähemalt kolme asja: sõna, mõistet ja nähtust, ning uurida kõiki kolme. (Märt Väljataga.Vikerkaar) Postmodernistlikku kunstiesteetikat iseloomustab fotograafia kaasamine kunstiprotsessi. Keskse tähendusega olid katsed
1920ndatel. Zukin (1991) suburbiad on justkui masstoodangu maastikud maja täitmine tehnika, mööbli jm sellisega. Naiste ja meeste tööjaotus on selliselt koduarhitektuuri ja töö/kodu geograafilise eristuse poolt mõjutatud. Lisaks sellele peaksid naised pesu pesema mitte ainult iga nädal, vaid lausa mitu korda nädalas puhtus on norm täna pesumasinatele (Game ja Pringle 1984) Veel toimunud on koduse töö sisuline muutus. Kodutöö emotsionaliseerumine ja estetiseerumine: ,,pesupesemine pole lihtsalt pesu pesemine, vaid armastuse väljendus, toiduvalmistamine ja koristamine muutusid ,,koduloomiseks", kunstilise ambitsiooni väljendamiseks ja perelojaalsuse tekitiajaks. Mähkmete vahetamine pole lihtsalt sitane töö vaid lapsele turvalisuse ja emaarmastuse tekitamine, vannitoa puhastamine polnud lihtsalt tüütu nühkimine vaid ematunde arendamine ehk perekonna tervise eest hoolitsemine" (Game ja pringle 1984: 127)
annaabi.ee 
