need probleemid pärinevadki. Mina oleksin tahtnud materiaalsest mõtlemisest rohkem teada ja ka kommunikatsiooni toimimisest. Kuidas mõjutab mittevajalik info inimesi ja kas see tuleb kasuks või pigem kahjuks. Lugejana, kes majandusteooriaid süvitsi ei tunne, tekib mul siiski pisut skeptiline tunne ekspansiivsete ja ökoloogiliste majandusteooriate must-valget vastandamist lugedes. Mitmete väidete puhul leiab palju rohkem kirglikke arvamusi,kui kaineid argumente. Emotsionaalsetesse liialdustesse kalduv maailmaparandaja teab liiga täpselt, mis on õige ja mis vale, ega jäta lugejale kuigi palju otsustamisruumi. Üheks teooriaks on ka see, et demokraatia tegelikult ei toimi. Imelik, et see lihtne tõdemus firmat ei sa juhtida mittekompetent, ei jõua riigivalitsemisse. Riiki ei saa juhtida mittekompetendid, järelikult riigivalitsemisse astumise eelduseks on kompetentsuse eksamid.
informatsioon teiste tüüpide nõuete seast. Soomes on kasvavaid muutusi kvantitatiivsetes nõuetes mõõdetud, mis väljendub peamiselt ülesannete edasiarendustes. Rootsis on muutused tähelepanus ja keskendumises, mille nõudlus tööl kasvas järsult, peale seda uuesti stabiliseerus. Uus-Meremaa kvalitatiivsete nõuete andmed on saadaval ainult pärast 2000.a ning need väljendusid väheses languses. Mis aga puutub emotsionaalsetesse nõuetesse või emotsioonide varjamisse, siis selle kohta esines vähesel määral levinud andmeid. 4 1.2 Variant B- Tööstress Villa Wessetis ettekandjatel (toitlustuse valdkond) Töö sisu. Töö sisu on on jaotatud ebaühtlaselt. Ettekandjatel on töökoormus suur, kuna ettevõtte töötajaid on palgatud vähe ning seega on ettekandjatel rohkelt tööpäevi ning puhkepäevi on vähe
-) Nad tahaksid, et kõik oleks sellised nagu nemad arvavad, et on õige olla ja seega neile ei meeldi kui keegi nende võimu alt lahkub ja nad teevad palju ettekirjutusi ning õpetavad inimesi nii nagu nad arvavad, et oleks õige. Nad usuvad, et piisava võimu korral saab kõike süsteemselt valitseda ja uusi asju ei juhtu. -) Nad on kõhklejad, viivitajad ja kahtlejad ning jäävad tihtipeale pikalt kaaluma, mis on õige ja mis mitte. Kõhkusega suhtutakse ka emotsioonidesse ja emotsionaalsetesse inimestesse, sest nad leiavad, et viimased on ettearvamatuse põhjuseks. -) Korra hoidmisest võib saada pedantsus; raha kogumisest ihnus. -) Kui hirmust jagu ei saada, tekivad inimesel mingisugused sundluste sümptomid: sundteod, sundmõtted. Sundluste esialgne idee oli hirmu siduda ja ajapikku kujunevad neist sundlustest iseseisvad nähtused; tegijale endalegi võivad nad tunduda mõttetuna või ebaloogilisena, kuid ta tunneb, et ta peab nii tegema, käituma, olema. Igakord kui püütakse