Võidutööd kannavad pealkirja "Suusakuninga tõehetk" ning fotoloos on kujutatud kahekordset olümpiavõitjat ning kahekordse maailmameistrit (Vikipeedia: Andrus Veerpalu. 10.05.2012) Andrus Veerpalut lahkumas pisarates pressikonverentsil, kus lahati skandaalina lahvatanud positiivset dopingutulemust. (Eesti Pressifotograafide Liidu koduleht. 2.03.2012) Tegemist on konkursi võidufotodest ning fotolugudest kõige emotsionaalsemaga. Fotolugu koosneb kolmest pildist. Eesimene neist kujutab Andrus Veerpalu ning tema kõrval istuvate dopinguloosse kuuluvate isikute varje pressikeskuse seinal. Selline pildilahendus on väga huvitav ning mõjub salapäraselt. Samuti maandab see teatud emotsionaalset pinget, mis teisi fotoloo pilte nähes ning dopinguskandaali peale mõeldes tekib. Kuna fotolugu on pildistatud siseruumides, siis on vabandatav natukene kehv valgustasakaal, mis rikub veidi piltide üldmuljet
* kuulajad olid kriitiliselt meelestatud, sest nad ei jaganud esineja seisukohti; * esinejale ei antud piisavalt aega; * kõneks valmistumise aeg jäi napiks. 5.4. Kirjaliku ja suulise teksti erinevused Suulist ja kirjalikku teksti võtab kuulaja vastu erinevalt. Suuline kõne on ajaliselt pöördumatu, samal ajal kui kirjutatud teksti saab vajaduse korral üle lugeda. Seetõttu tuleb raskemini jälgitavat materjali kõnes esitada vaheldumisi lihtsama ja emotsionaalsemaga, olulised mõtted peavad vahelduma vähemolulistega. Olulisi mõtteid tuleb korrata. Suuline kõne on infoga vähem koormatud kui kirjutatud tekst. Kuna kuulaja ei näe kõne ülesehitust, tuleb talle seda esinemise alguses tutvustada - see hõlbustab arusaamist. Sissejuhatuses on hea tutvustada oma kõne struktuuri, öeldes, millistest peamistest alalõikudest ettekanne koosneb. Jälgimist kergendavad ka esineja teksti struktureerivaid märguanded (näiteks ,,esiteks", ,,teiseks",
annaabi.ee 
