seda rohkem loovad närvirakud omavahel ühendusi ja seda paremini edeneb õppimine. Aju plastilisuse suurendamiseks tuleb hakata tihedamini kasutama neid aju osasid, mis on seni jäänud tahaplaanile. Uued neuronitevahelised ühendused saavad tugevneda vaid läbi kordamise ning harjutamise, mis võib lõpuks muuta uue tegevuse igapäevaseks harjumuseks või tüüpiliseks käitumismustriks. KIIRE JA AEGLANE MÕTLEMINE Kiire: intuitiivne/kiire/emotsionaa lne – “võitle või põgene” (instinktid ellujäämiseks). Kasutab vähem energiat. Aeglane: aeglane/loogiline/tahtlik, selle süsteemi kasutamine nõuab rohkem energiat. KOGU AJU TÖÖTAB Ajus kehtib printsiip „kasuta või kaota“. Aeroobne treening soodustab uute närvirakkude arengut ja on kõige tõhusam ajutreening. Me ei kasuta mitte viit protsenti oma ajust, vaid viit protsenti selle potentsiaalist. MIKS ON AJU RASKE KASUTADA?
Tuleb rääkida, miks kõike ei saa ja millepärast. Kui pikaajaline ilmnenud on, selle taga põhjus, mis last vaevab. Jonn annab võimaluse lapsega muuuta suhtlemisviisi, muutuda avatumaks. Nii nagu ei ärritu täiskasvanu palve peale, katsu lapsega käituda samamoodi. Õpilaste distsiplineerimine. Õpilase/lapse disruptiive (lõhestav, segav) käitumise (suunatud õpilasele, õpetajale) juhtimine, juhendamine, suunamine, vastandamine. Emotsionaa ja käitumisraskustega lapsed probleemid lähevad aja jooksul aina hullemaks. Tundi segav käitumine ning emotsionaal ja käitumisraskus Erinevas vanuses on distsipliiniprobleemi põhjused ja väljendumine erinev. 1. Lapsevanem, kasvatus. Ei arvesta lapse arenguvõimalusi. Ei lase lapsel endal valida, mida selga tahab panna, vaid sunnid ise. 2. Laps saab iseseisavks. Ei arvesta seda jälle. 3. Kasvatusviisis on järsk muutus. Õpetaja/lapsevanem vahet pole
annaabi.ee 
