inimene. Kuid kristliku eetika sisu ei ole ainult kõlbelise käitumisviisi teadmine, vaid ka selle elluviimine. I. KANTI ,,KATEGOORILISE IMPERATIIVI" DOKTRIIN - põhineb asjaolule, et me ei või kunagi kindlalt teada millegi sellise olemasolu, millele meie meeleorganitel puudub ligipääs. Nüüdisaja teooriad Jaotatakse kolmel viisil: - subjektivistlikud ja objektivistlikud (isiklik arvamus ja ebaisiklik, erapooletu arvamus) - naturalistlikud, mittenaturalistlikud ja emotivistlikud (emotivism - teooria, mis väidab, et moraalne otsustusvõime ei ole midagi muud kui inimesepoolne teiste inimeste tegude heakskiitmise või halvakspanu tunne) - motivatiivsed (põhjendus) , deontoloogilised (kohustus) ja konsekventalistlikud (järjekindlus) Nüüdisaja eetikateooriatele on iseloomulik see, et nad on seotud keeleanalüüsiga, keelelised otsused on aluseks kõlbeliste otsuste sõnastamisel. Kutse-eetika
loomulikult ka nii elada. Nüüdisaja eetikateooriaid on klassifitseeritud peamiselt kolmel viisil: 1) subjektivistlikud ja objektivistlikud; - eristamise aluseks subjekti otsustus. Selle järgi on subjektivistlikud need lihtsad eetilised otsused (varastada on pahe), mis ei pretendeeri õigsusele ega ebaõigsusele, aga ka need, mis tulenevad subjekti seisundist ning mida peetakse kas tõesteks või vääraiks. 2) naturalistlikud, mittenaturalistlikud ja emotivistlikud; - lähtuvad sellest, et rõhutavad eraldi teadust ja tundeid (emotsioone). Nii on naturalistlikud teooriad, mis uurivad inimese eetilistt loomust, taandatavad mõnele teadusele (bioloogia, psühholoogia). Mittenaturalistlikel see eelis puudub. Emotivitlikud teooriad aga uurivad tunnetest lähtuvaid otsuseid. 3) motivatiivsed, deontoloogilised ja konsekventalistlikud. - rohkem levinud, mistõttu tuntakse just seda alajaotust. Motivatsiooniteooria
annaabi.ee 
