õhtul kodus räägib. Siis polnud vist aega ka, et tundide viisi telefoni otsas rippuda. Sellegi poolest ei suhelnud ma seal õieti üldse kellegagi ja siiamaani väldin kui võimalik. Minu jaoks läheb nagu mõte kaduma, kui hakkan kellegagi rääkima, siis kirjutades läheb kas üldse meelest ära, mida rääkida tahtsin või põhiline on see, et emotsiooni ei suuda edasi anda. See on minu jaoks nii oluline, tabada ära see emotsioon inimeses, see sära silmades. Emotikonidega pole see võimalik. On ka veel ju Skype ja muud võimalused veebikaamerate vahendusel suhtlemiseks, mis oleks ka kindlasti teretulnud minu puhul kui keegi viibiks alaliselt välismaal. Sel juhul kasutaksin ma sellist suhtlemise võimalust, mis asendaks näost näkku suhtlemist. Seni olen aga ilma hakkama saanud. 2 Mina suhtlejana olen ilmselt pigem vaikne ja tagasihoidlik, seda vähemalt uute tutvuste alguses kindlasti
on võimalik väga lühikese ajavahemiku jooksul vahetada palju informatsiooni. Hennoste ja Pajusalu järgi (2013: 39) on register allkeel, millel on kindlad korduvad jooned, mis on iseloomulik kindlale suhtlussituatsioonile ning mis esineb ühiskonnas regulaarselt. Üldiselt räägitakse kahest pearegistrist: kõnest ja kirjast (Hennoste, Pajusalu 2013: 39). Kuna internetis suheldes võib tekkida justkui dialoog, siis muutub kirjavahetus emotsionaalseks, mida väljendatakse emotikonidega (Hennoste, Pajusalu 2013: 82). Alljärgnevad alajaotised annavad detailsema ülevaate ülal nimetatud mõjudest asjaajamiskeelele. 17 3.1 Võõrkeelte mõju Eesti keele arengut on mõjutanud mitmed suurkeeled alates selle kujunemisest. Võõrkeeled on mõjutanud nii eesti asjaajamiskeele lausete konstruktsiooni kui ka sõnavara. Kuigi keelearengu ajaloo esimeses pooles oli peamiseks mõjutaks saksa keel,
annaabi.ee 
