Nooremas koolieas eristab neid aga peres kasvavatest lastest intellektuaalse sfääri ebaharmoonilisus,käitumise vabade vormide arenematus, kõrgenenud konfliktivalmidus ning agressiivsus. Kuna lastekodus kasvavate laste arengu spetsiifilised jooned ja isikuomadused ning kvaliteet, mis ilmnevad varases lapsepõlves, ei kao, vaid säilivad kogu arengu protsessi vältel, tugevnedes aastatega ja avaldudes ühes või teises vormis, võivad defektid nii intellektuaalse kui ka emostionaalse tahte arengus tekitada olukorra, mil lastekodulaps on elulisteks situatsioonideks, normaalseks suhtlemiseks kaasinimestega ning probleemolukordadeks vähem ette valmistatud. Üleelatud raskused ja elukogemused määravad paljuski isiksuse laadi. Otsustavad, kas selles võtavad maad kindlusetus ja ülemäärane tundlikkus, kas laps õpib oma arvamust mugandama lähikonldaste omaga või kaasinimestega ühist keelt leidmata
Hollandi kutsesobivuse test, Raven’i progressiivsed maatriksid, WISC-III. Tervise ja sotsiaalvaldkonnas kasutatavad hindamisvahendid: Perearstid ja pereõed: laste heaolu ja vaimse tervise hindamiseks ei kasutata üldjuhul standardiseeritud mõõtevahendeid; esmatasandi tervishoius sihipäraselt lapse vaimse tervise ja heaolu hindamist läbi ei viida. Kliiniline psühholoog: kliinilises praktikas on kasutusel ligi 70 testi meeleolu, emostionaalse seisundi, kognitiivsete funktsioonide ja isiksuseomaduste hindamiseks. Kasutusele on jäänud ka nõukogude koolkonna eksperimentaalse patopsühholoogia hindamismeetodid. Suur osa kliinilises praktikas kasutusel olevatest hindamisvahenditest ei ole kohandatud eesti keele ja kultuuri kontekstile sobivaks. Ei olegi ühegi erialaühenduse või institutsiooni poolt välja antud vanemlike oskuste (stabiilsus, emostionaalne