Ometi põhjustavad just materiaalsed olud, nagu koolipinkide ebasobiv paigutus, õppetehniliste vahendite ettevalmistus, õppematerjalide tülikas kättesaadavus jms, korrarikkumist, sest õpetaja tähelepanu koondub tehniliste probleemidega tegelemisele. Näiteks võib paljudes tundides näha olukorda, kus õpetaja raiskab mõttetult aega kontrolltööülesannete või illustreerivate skeemide tahvlile kandmisega, samal ajal kui on olemas ka grafo- või arvutiprojektor. Toetudes E. T. Emmeri (1997), T. Goodi ja J. Brophy (1995) töödele on E. Krulli õpikus toodud välja olulisemad probleemid, millega õpetaja puutub kokku klassi materiaalse keskkonna kujundamisel. o Seadke klassi mööbel nii, et see vastaks teie õpetamisvajadustele. Arvestada tuleb kahe asjaoluga. Esiteks annavad õppemeetodid parimaid tulemusi, kui õpilased on paigutatud sobivalt istuma. Teiseks peaks õpilaste paigutus olema selline, et see tagaks
tähtsusetu korrast üleastumine võtab liiga suure ulatuse); eksimused adressaadi valikul (teadmatus, kes põhjustas korrarikkumise; suutmatus märgata kõiki korrarikkujaid või isegi mõne asjasse mittesegatud õpilase süüdistamine) ja ülereageerimine (õpilaste peale karjumine, hüsteeritsemine, kuigi olukord nõuab hoopis rahulikumat käitumist). Probleemne käitumine 1. Millised on kaks võimalust (Charles’i, 1992 ja Emmeri jt, 1997 järgi) probleemse käitumise liigitamiseks? C. Charles (1992) eristab viit õpilaste väärkäitumise tüüpi: 1) agressiivsus (nii füüsiline kui sõnaline ründamine), 2) kõlblusetus (petmine, varastamine, spikerdamine jne), 3) allumatus (õpetaja ja teiste koolitöötajate käskude ning nõudmiste eiramine), 4) õppetöö häirimine (ilma loata kohapealt rääkimine, pingist väljakäimine, esemete loopimine jne),
annaabi.ee 
