riik sekub nende ellu, Neil on uskumus, et riik ongi Prantsusmaa. Oma kultuurile on nad täielikult truud. Iga prantslane usub siiralt, et kultuuriajastus on Prantsusmaa alati olnud maailmas eestvedajaks. Prantslased on vägagi meelelised inimesed. Nende mõtlemist ja käitumist võib nimetada paindumatuks. Nad ignoreerivad kogu probleemi- mitte niivõrd oodates, et see kuskile kaob, vaid lootes, et sel pole tähtsust! Suhtluse poolest on nad multiaktivistid. Tihti tänaval kohtudes emmatakse ning jagatakse põsesuudlusi. Kuid Prantsusmaal ei valitse tänavatel alati kõige ilusam kord. Kui tahetakse parkimis kohta, siis täiesti julmalt ollakse valmis võõrast autot rammima kulusid katmata. Nende kehakeele juurde käib ka kätlemine, mida tehakse nii ruumi sisendes kui ka ruumist lahkudes. Prantslased kasutavad oma keelt nagu rapiiri prantsuse keel on kiire, täpne, hinnatakse vaidlusi ja vaimukust. Prantslasi võib nimetada perekeskseteks
Teine tsakra nõuab rahuldust protsessist enesest, mitte niivõrd saavutustest. Mõnu tekib tänu magnetismile. Teine tsakra toob ellu rõõmu ning vabastab väsimusest, mis tekib, kui elu võetakse kohustusena. Teine tsakra annab elule uue mõtte. Kui teine tsakra on tasakaalust väljas, ei lõppe heaolu otsing mõnu tundmisega, vaid muutub tagaajamiseks: kihutatakse üha uute ja uute naudingute järele. Harjutus: Kui teid emmatakse, kui kuulate imeilusat muusikat, imetlete päikesetõusu või maitsete midagi eriti maitsvat, sulgege silmad ja keskenduge rahulolutundele, mida momendil kogete. Seksuaalakti ajal tehke samuti. Tundke, kuidas iga keharakk naudib seda hetke. Arendage endas rahulolutunnet. Tasakaalustatud teine tsakra aitab nautida igat hetke elus. Kui olete üles äratanud oma teise tsakra, kuid pole saanud viia tasakaalu esimest siis turvatunde puudumine avaldub teise tsakra tunnetes (armukadedus, kadedus)
Kurbuses leinav Küprose naine. (Constantine Manos/Magnumi foto) Näoilmed kui suhtlemisvahend Vastavalt näoilmest emotsioone väljalugeva teooria seisukohtadele, näitavad näoilmed nende taga peituvat siseseisundit (mida saab kindlasti peita või võltsida). Teine võimalik vaatenurk eeldab, et näoilmes väljenduv on ennekõike suhtlemisvahendiks. Selle seisukoha pooldajad vaidlevad, kas rahulolematu ilme näol ei tähenda meie soovi rahulolekuks, või et meid emmatakse. Kas vihane näoilme tähendab meie soovi olla teiste poolt tõsiseltvõetav, usaldusväärne, või et nad peaksid tagasi tõmbuma. Nähtuna niisuguses valguses, on mitmesugused näoilmed mitte niivõrd meie sisetunnete väljenduseks, kuivõrd teistele teadete edastamiseks. Naeratus (vajadusel) ei tähenda, et me oleme õnnelikud, kuid see peab
annaabi.ee 
