[1] Euroopa Liidu liikmeks saades avanes Eestil võimalus kasutada ELi struktuurivahendite toetusi. Euroopa Liidu eelarveperioodil 2014-2020 saab Eesti 4,4 miljardit eurot toetust järgnevatest struktuuri- ja investeerimisfondidest: Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) Ühtekuuluvusfondist (ÜF) Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist (EMKF) Viis peamist fondi teevad koostööd, et toetada kooskõlas strateegiaga „Euroopa 2020“ majanduse arengut kõigis ELi riikides. Euroopa Liidu toetuste kasutamise aluseks sõlmiti 20. juunil 2014 Eesti ja Euroopa Komisjoni vahel 5 fondi hõlmav partnerluslepe, milles on kokku lepitud: rahastamisprioriteedid 5 eesmärgid ja oodatavad tulemused
kasutusele võtmine, eelised kvootide 5.Ettearvamatus (nt sõjalistest kehtestamisel seni reguleerimata varudele konfliktidest tulenev järsk kütusehinna (Barentsi mere krevetipüük) tõus) 4.Koostöö teadus- ja haridusasutustega 6.Kalavarude olukorra halvenemine ja kvalifitseeritud kohaliku tööjõu saamiseks veekogude reostumine antropogeensete või looduslike mõjude tõttu 5.EMKF vahendite kasutamine: eelkõige investeeringutoetused ja MSY 6.Modernne kalalaevastik parem hügieen, tootekvaliteet ja tööohutustingimused, efektiivsemad ja ökonoomsemad mootorid 6.7.Valdkonna analüüs Kaugpüügi sektori arendamise eesmärk aastatel 2014-2020 on püügivõimaluste kindlustamine Eesti ettevõtjatele ning tasakaalu hoidmine püügivõimsuse ja püügivõimaluste vahel. Eesti kaugpüük on koondunud kahe ettevõtte kätte, mis teeb kogu kaugpüügi
annaabi.ee 
