E Joon.1.25 Temperatuuri langedes on toime vastupidine. Sama võtet võidakse kasutada ka baasipinget fikseerivas lülituses (joon.1.25). Toodud kompensatsiooni nimetatakse emitterkompensatsiooniks, sest ta tekib emittertakistuse kasutamisega. Vältimaks signaalisagedusega pingelangu lülitatakse takistiga paralleelselt sobiva suurusega kondensaator, mille kaudu kulgeb vahelduvvsignaal emittertakistusel pingelangu tekitamata.Vaadeldav stabilisatsioon ei anna täielikku kompensatsiooni, küll aga vähendab tööpunkti nihkumist ja tavaliselt sellest piisab. Emmiterkompensatsioon toimib ka transistoride vahetamisel, kui uue transistori vooluvõimendustegur erineb vahetatud transistori vooluvõimendustegurist Olgu uue transistori vooluvõimendustegur suurem.Sel juhul on sama baasivoolu korral nüüd kollektorvool suurem ja see on samaväärne tunnusjoonte nihkumisega ülespoole ning
parasiitahelate kaudu, milleks võivad olla ahelatevahelised parasiitmahtuvused, trafode puisteinduktiivsused ja toiteallika sisetakistus. Ka parasiitne tagasiside mõjutab võimendi omadusi, ning see mõju võib sageli olla ettenägematu ja ebasoovitava suunaga, kuna ta avaldub alles seadme valmimisel. 6.5.3 Tagasisidelülituste praktilisi näiteid Lihtsaima negatiivse tagasiside lülituse saame, kui jätta ära ÜE-lülituse emittertakistusega paralleelselt olev kondensaator (joon.6.17). Emittertakistusel tekkiv pingelang on võrdeline väljundvooluga ja on samas faasis sisendpingega. Ta jääb järjestikku sisendpingega ja vähendab vastavalt tegelikku baasi ja emitteri vahelist sisendpinget. Joonis 6.17. Tagasiside emittertakistuse kaudu [4]. Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 42 Vaadeldav tagasiside on seega negatiivne tagasiside ning ta on järjestikune tagasiside,
+E E RE CE R1 RC R2 JOONIS 4.21. Temperatuuri langedes on toime vastupidine. Sama võtet võidakse kasutada ka baasipinget fikseerivas lülituses (joon.4.21.). Toodud kompensatsiooni nimetatakse emitterkompensatsiooniks, sest ta tekib emittertakistuse kasutamisega. Vältimaks signaalisagedusega pingelangu lülitatakse takistiga paralleelselt sobiva suurusega kondensaator, mille kaudu kulgeb vahelduvvsignaal emittertakistusel pingelangu tekitamata. Vaadeldav stabilisatsioon ei anna täielikku kompensatsiooni, küll aga vähendab tööpunkti nihkumist ja tavaliselt sellest piisab. Emmiterkompensatsioon toimib ka transistoride vahetamisel, kui uue transistori vooluvõimendustegur erineb vahetatud transistori vooluvõimendustegurist Olgu uue transistori vooluvõimendustegur suurem. Sel juhul on sama baasivoolu korral nüüd kollektorvool suurem ja see on samaväärne tunnusjoonte nihkumisega ülespoole ning
JOONIS 4.21. Temperatuuri langedes on toime vastupidine. Sama võtet võidakse kasutada ka baasipinget fikseerivas lülituses (joon.4.21.). Toodud kompensatsiooni nimetatakse emitterkompensatsiooniks, sest ta tekib emittertakistuse kasutamisega. Vältimaks signaalisagedusega pingelangu lülitatakse takistiga paralleelselt sobiva suurusega kondensaator, mille kaudu kulgeb vahelduvvsignaal emittertakistusel pingelangu tekitamata. Vaadeldav stabilisatsioon ei anna täielikku kompensatsiooni, küll aga vähendab tööpunkti nihkumist ja tavaliselt sellest piisab. Emmiterkompensatsioon toimib ka transistoride vahetamisel, kui uue transistori vooluvõimendustegur erineb vahetatud transistori vooluvõimendustegurist Olgu uue transistori vooluvõimendustegur suurem. Sel juhul on sama baasivoolu korral nüüd kollektorvool suurem ja see
annaabi.ee 
