Omadus Cs Sulamistemp, 28,5 Keemistemp, 705 187 Tihedus, kg/m3 3 Kõvadus Mohsi j. 0,2 Maailmatoodang, tonni 20 aastas Omadused Tseesium on kuldkollase värvusega väga pehme metall, noaga kergesti lõigatav. Tal on madal sulamis- ja keemistemperatuur, väike tihedus. Eripäraks on ka erakordne valgustundlikkus. Cs katoodist emiteerub elektroonide voog isegi infrapunase kiirguse mõjul. Keemilistelt omadustelt on Cs kõige aktiivsem metall. Toodang ja kasutamine Väikese ionisatsioonienergia tõttu eralduvad tseesiumi aatomitest elektronid kergesti juba valguse mõjul (fotoelektriline efekt). Seda omadust rakendatakse valgusenergia muundamisel elektrienergiaks fotoelementides ning valgusmõõdikutes. Biotoime Cs ei kulu toksiliste elementide hulka. 4 MAGNEESIUM Levimus ja ajalooline aspekt
Kihid: 1. Alus (nt painduv plastmass) 2. Anood 3. Orgaanilised kihid (juhtiv ja emiteeriv) 4. Katood. Eelised: Eraldab ise valgust, lai vaateväli, õhukesed telekad, kval. Must kui LCD Puudused: valguseeraldamise võime kaob kiirelt, UV-kiirgus kahjustab. Plasmakuvar koosneb klaaskihtide vahel asuvatest kambritest, kus on neooni ja kseooni segu. Esiklaas: läbipaistvad elektroodid, MgO kaitsekiht, kambrikesed fosforiga, mille taga on elektroodid. Kui elektroodidele pinget anda, siis MgO emiteerub ja eraldub UV-kiirgus, mis ergastab fosfori elektronid. Kui seis normaliseerub, siis eraldub nähtav valgus. Eelis: Saab teha suuri ekraane Puudus: kulub palju energiat. Plasmakuvar klaaskihtide vahel on kambrikesed neooni ja kseooni seguga. Esiklaas: läbipaistvad elektroodid, MgO kiht, kambrikesed fosforiga, mille taga on elektroodid. Kui ELEKTROODIDELE pinget ANDA, siis MgO ioniseeritakse ning vabaneb UV-kiirgus, mis ergastab fosfori elektronid
Millised on olulisemad õhusaasteained? Jagatakse primaarseteks (otse saasteallikast) ja sekundaarseteks (saasteainete ja atmosfääris toimuvate protsesside tulemusena). Gaasilises olekus saasteained, mis lähtuvad otse saasteallikatest: CO, SO2 , NO, NO2 , NO3, tolm, lendtuhk, tahm. O3 (tekib UV-B toimel), fotokeemilised komponendid (nt radikaal atomaarne hapnik), happed (SO2 ja NOx oksüdeeruvad hapeteks) 13. Kuidas satub veeorganismidesse kõige rohkem saasteaineid? Elavhõbe emiteerub vasekaevandustest, keemiatööstusest, jäätmetest. Anorgaaniline elavhõbe võib mikroobsel lagunemisel toiduahelas muutuda orgaaniliseks ühendiks - metüülelavhõbe on keemiliselt stabiilne ühend ja akumuleerub toiduahelas. Tehase heitvesi juhitakse veekogusse, mikroobid lagundavad selle metüülelavhõbedaks. Neid omastavad plankton ja vetikad, millest toituvad vähilaadsed, nendest omakorda kalad ja neist inimesed. Elavhõbe akumuleerub rasvkoes. 14
läänepoolsem osa), mesohalliine (5-18, Läänemere keskosa) ja oligohalliinseks (0,5-5, Tallinnast ida poole). Mesohallinset ja oligohalliinset vett kokku nimetame riimveeks. Piirkondades, kus on kiire vool, ei saa kasvada kõrged taimed. Rannikumere tsonaalsus. 12/10/10 Saasteained. Fossiilsete kütuste põletamisel emiteerub keskkonda lisaks CO 2 ja SO2 ka rida raskemetalle: Cu, Zn, Sn, meie põlevkivi põletamisel ka radioaktiivseid elemente. Igas populatsioonis leidub 1 või 2 isendit, kes on tolerantsed mürkidele. Need on tavaliselt mitmeaastased suguliselt paljunevad taimed. Need taimed panevad aluse uuele tolerantsele populatsioonile. Saasteainetel võib olla mitmesugune mõju, teadlased toovad välja 2. (1) Kui saastumine on värske või on saaste konsentratsioon
annaabi.ee 
