Spektri järgi saab teha järeldusi tähtede ehituse kohta: 1)pidev spektriolemasolu- tähe kiirgav pind koosneb täielikult ioniseeritud plasmast, mille kiirgusspekter sõltub ainuüksi tempist. 2)joonte lainepikkuste ja intensiivsuse järgi saab hinnata täheaine keemilist koostist. 3) Joonte lainepikkuste süstemaatiline erinevus laboratoorsetest näitab tähe vaatessuunalist liikumist(Doppleri efekt). 4)Spektrijoonte ühesugune laienemine väljendab tähe pöörlemist. 5)Heledate emissioonjoonte olemasolu viitab paksule atmosfäärile,mis ümbritseb kuuma pinda. 6)Kui emissioon- ja neeldumisjooned esinevad koos, on tegemist tähtaine pideva väljavooluga. 7)Joonte lõhestumine võimaldab hinnata magnetvälja tugevust. 8)neeldumisjoonte tekkekohaks peab olema tähe atmosfäär, et seal on näha nii ioonide kui neutraalsete aatomite spektrijooni, peab temp tähe pinnast eemaldumisel kiiresti alanema. 18)Kirjeldage tähespektrite klassifikatsiooni.
lainepikkuste poole (punanihe). Kui sininihe vaheldub perioodiliselt punanihkega, on tegemist kaksiktähega (liikumisel piki orbiiti täht kord läheneb meile, kord kaugeneb). 5. Spektrijoonte ühesugune laienemine väljendab tähe pöörlemist (tähe üks serv kaugeneb, tekitades punanihke, teine aga läheneb, andes sininihke -- kokku saame lihtsalt laiema joone). 6. Heledate emissioonjoonte olemasolu viitab paksule atmosfäärile, mis ümbritseb väga kuuma pinda. Heleda joone tekitab atmosfääris neeldunud kiirguse ümbertöötamine suurema lainepikkusega kiirguseks, aga ka tähest väljapursanud kuuma aine helendus. 7. Kui emissioon- ja neeldumisjooned esinevad koos, on tegemist täheaine pideva väljavooluga. 8. Joonte lõhestumine võimaldab hinnata magnetvälja tugevust. 6
lainepikkuse poole (sininihe), kui aga kaugeneb, siis pikemate lainepikkuste poole (punanihe). Kui sininihe vaheldub perioodiliselt punanihkega, on tegemist kaksiktähega (liikumisel piki orbiiti täht kord läheneb meile, kord kaugeneb). · Spektrijoonte ühesugune laienemine väljendab tähe pöörlemist (tähe üks serv kaugeneb, tekitades punanihke, teine aga läheneb, andes sininihke -- kokku saame lihtsalt laiema joone). · Heledate emissioonjoonte olemasolu viitab paksule atmosfäärile, mis ümbritseb väga kuuma pinda. Heleda joone tekitab atmosfääris neeldunud kiirguse ümbertöötamine suurema lainepikkusega kiirguseks, aga ka tähest väljapursanud kuuma aine helendus. · Kui emissioon- ja neeldumisjooned esinevad koos, on tegemist täheaine pideva väljavooluga. · Joonte lõhestumine võimaldab hinnata magnetvälja tugevust. 2. Kirjeldage tähespektrite klassifikatsiooni.
temperatuurist.2.Neeldumisjoonte tekkekohaks peab olema tähe atmosfäär, et seal on näha nii ioonide kui neutraalsete aatomite spektrijooni, peab temperatuur tähe pinnast eemaldumisel kiiresti alanema.3.Joonte lainepikkuste ja intensiivsuste järgi saab hinnata täheaine keemilist koostist.4.Joonte lainepikkuste süstemaatiline erinevus laboratoorsetest näitab tähe vaatesuunalist liikumist.5.Spektrijoonte ühesugune laienemine väljendab tähe pöörlemist.6.Heledate emissioonjoonte olemasolu viitab paksule atmosfäärile, mis ümbritseb väga kuuma pinda.7.Kui emissioon ja neeldumisjooned esinevad koos, on tegemist täheaine pideva väljavooluga.8.Joonte lõhestumine võimaldab hinnata magnetvälja tugevust.Spektraaluuringud näitavad tähtede suurt mitmekesisust, kõikvõimalikke pöörlemis -, tiirlemis ja paisumiskiirusi. Tähespektrite klassifikatsioon.Põhiklasse on 7 ja neid tähistatakse suurte ladina tähtedega alustades kuumematest tähtedest
annaabi.ee 
