Eestile. Rahandusega käis tutvumas mitu eksperti, kes kinnitasid 1924.aasta suvel võetud suuna õigsust. Laenuküsimuse lahendamine jäi aga mitmetel segastel põhjustel venima. 8.detsembril 1926 kirjutas rahaminister Leo Sepp alla Finantskomitee heakskiidetud laenulepingu protokollile. Selles dokumendis soovitasd Rahvasteliidu Finantskomitee Eestile uut rahaseadust, emissioonipanga põhikirja reformi, riigikassatähtede ja riigi kulla-ja valuutatagavara üleandmist emissioonipangaga ja välislaenu. Viimase suuruseks fikseeriti 1,35 miljonit naelsterlingit. Seejärel esitati vastavad seadused Riigikogule, kes võttis 3.mail 1927 vastu välislaenu seaduse, riigikassatähtede emissiooni lõpetamise seaduse ja rahaseaduse ning Eesti Panga uue põhikirja, mis jõustusid 1.jaanuaril 1928. Juunis emiteeriti Londonis, Amsterdamis ja New Yorgis Eesti esimene välisbörssidel noteeritav välislaen 27,7 miljoni krooni väärtuses
4) riigieelarve projekti (eelarveseaduse eelnõu) koostamine; 5) riigieelarve raha ning riigivarade käsutamine ja kasutamine; 6) üldse riigimajanduse (avaliku sektori) tegevuse korraldamine; 7) riigikaitse ning riigikaitsetööstuse korraldamine; 8) läbirääkimised teiste riikide valitsuste ja organisatsioonidega ning rahvusvaheliste organisatsioonidega, välissuhtlus, väliskaubanduse korraldamine; 9) koostöös riigipangaga (emissioonipangaga) riigi raharingluse korraldamine; 10) vaba ettevõtluse kui ka kohalike omavalitsuste ja regionaalprogrammide saneerimine jne. P. 4. STRUKTUUR Q. Valitsus on alaline kollegiaalne organ, mille koosseisu kuuluvad ministrid. Seejuures võivad valitsuse koosseisu kuuluda veel: 1) nn portfellita ministrid (ei juhi ministeeriumi) 2) nn abi- või aseministrid (abiminister on omapärane staatus - nö nooremminister) -
annaabi.ee 
