teiseks) ja ühendust tarbijatega (elektrivõrku) olemas on nt Soojuselektrijaamad - elektrit toodetakse kütuse põlemisel tekkiva soojusenergia abil (kivisüsi, maagaas, põlevkivi, vedelkütused, biomass ehk puit, jne…) Tuumaelektrijaamad Päikesesoojuselektrijaamad Elektri tootmine – muud tehnoloogiad • Elektrituulikud • Hüdroelektrijaamad • PV paneelid • Kütuseelemendid • ... Elektri tootmine teeb keskonda pahaks - teeb CO2 (70% Eesti emissioonidest), teeb SO2 (80%), teeb prügi (80%) ja kasutab hirmsal hulgal vett (80%) Turuhind = supply+demand Elektri hinna mõjuriteks (tulevikus) on: - tehnika areng, seejuures investeeringud uutesse tootmisseadetesse ja olemasolevate jaamade sulgemine - Riikidevahelised ülekandevõimsused, suhted nende riikidega ja sealsed poliitilised (häda)olukorrad - KÜTUSTE HINNAD - Ilmastikuolud, seejuures hüdroreservuaaride olukorrad Norras ja Rootsis,
efektiivsemaid ja süsinikuväheseid tehnoloogiaid valima. Süsinikuvaba energeetika sõltub lisaks taastuvenergia toetustele ja heitepiirangutele olulisel määral ka CO2 hinnast. Mida kallim on CO2 kvoodi hind, seda konkurentsivõimelisem on CO2-vähese energia tootmine ning seeläbi võivad kasumlikuks muutuda ka hetkel kallid elektri tootmisseadmed ja süsiniku püüdmise tehnoloogiad. Selleks tuleb lõpetada kütuste aktsiisierisused ja kütuste maksustamisel lähtuda nende KHG emissioonidest. Nii energiasäästu suurendamise kui KHG heite vähendamise (eelkõige kasvu pidurdamise) potentsiaal on Eesti transpordisektoris väga suur. Eesti transpordisektori ja liikuvuse senised suundumused ei ole säästlikud eelkõige sõiduauto kasutuse kasvu, sõidukipargi energiatõhususe aeglase paranemise, maanteevedude kiire kasvu, valglinnastumise ning ühistranspordi ja kergliikluse osakaalu vähenemise tõttu. Transpordisektorist pärineva
Nii eraldatakse atmosfääri veel rohkem süsihappegaasi. Eriti mõjuatab see süsinikurikkal pinnasel kasvavaid turbaraba metsi, sest lisaks hiiglaslikele süsiniku varudele mis seal on, on neid ka väga raske kustutada ja võivad turba sügavamates osades mitmeid kuid põleda. Näiteks 1997-98 aastal toimunud suurtulekajus eraldus atmosfääri 0.8 2.5 gigatonni süsihappegaasi, mis Maailmapanga andmetel oli 8% terve maakera CO2 emissioonidest sel aastal[1]. Indoneesia sai sel aastal tänu tulekahjudele maailma esimese kolme saastaja hulka. Üldiselt moodustab metsaderaie 83% Indoneesia ja 80% Malaisia aastasest süsihappegaasi emissioonist[16]. 4.4. Metsade raie mõju inimestele Metsade maha võtmisel on väga suur mõju inimetele nii kohalikul tasandil kui ka globaalsel. See mõjutab inimeste tervist, elukeskonda ja pikemas perspektiivis toob majanduslikku kahju.
annaabi.ee 
