reaalraha kogust ehk teisisõnu seda, milline on raha ostuvõimet (ostujõudu) 14. Rahanõudluse funktsioon väljendab reaalraha koguse, mida inimesed soovivad enda käes hoida, mõjureid ning sätestab, et reaalraha nõutav kogus on proportsionaalne reaaltuluga 15. Krediitkaart on näide finantsvarast, mida nimetataksen asendusraha ehk surrogaatraha 16. Monopoolne õigus trükkida paberraha ja vermida münte annab täiendavat tulu mida nimetatakse emisioonitulu ehk müntimismaks 17. Reaalne intressimäär on nominaalse intressimäära ja inflatsiooni määra vahe. 18. Avaldist i = r + p nimetatakse Fisheri võrrandiks ja see näitab, et nominaalne intressimäär võib muutuda kahel põhjusel: kui muutub reaalne intressimäär või kui muutub inflatsiooni määr. 19. Reaalne intressimäär, mida laenuandjad ja võtjad aktsepteerivad tehingu tegemisel on ex ante reaalne
mitmekesistumise suunas. 16. Ja 17. Saj. tekkisid Itaalis, Madalmaades ja Saksamaal ziiropangad, mis võtsid vastu väärismetalli ja selle vastu saadi ekvivalentses koguses arveraha, millega sai teostada ülekandeid. Panka toodud metall aga liikus vastavalt maksetele teistesse pankadesse. N: Hamburi Bank (1619) ja Wisselbank (1609). Järgmine etapp panganduse ja rahasüsteemi arengus olid nn. Emissioonipangad-kes emiteerisid sularaha (mündid, paberraha), saades sellelt tegevuselt emisioonitulu. Samas säilus pangale kohustus see matalli vastu lunastada rahatähe omaniku nõudmisel. Esimine emissioonipank asutati Stokholmis 1656 a. ja 1694 Bank of England. Hiljem läks see funktsioon üle keskpankade kätte kuna esines palju olukordi, kus pangad ei suutnud oma kohustusi lunastada. Keskpank hakkas ka reguleerima ja kontrollima kommertspankade tegevust. Seega on panganduse areng käinud käsikäes majanduse, kaubanduse ja raha arenguga, mis on seadnud omad nõudmised ka
annaabi.ee 
