ärritab tihtipeale emist. Ternespiima omadusi tuleb arvestada ka vastsündinud põrsaste teise emise juurde paigutamisel. Parem on, kui põrsad saavad enne ümberpaigutamist ternespiima oma emalt. Põrsaste kasvu ja arenemist mõjutavad piima hulk ja selle koostis. Toitainete, eriti rasvasisaldus võib emiste piimas kõikuda kahekordselt. Põrsad kasvavad normaalselt, kui nad saavad emisepiima esimestel päevadel 125–150 g, hiljem 500–600 g päevas, 1 kg juurdekasvu kohta kulub 2,5–5 kg piima (emisepiima koostis võib tugevasti varieeruda). Põrsaste rauatarve, jootmine ja lisasöötmine Põrsaste rauatarve. Põrsad vajavad esimesel paaril elunädalal 5–7 mg rauda päevas. Emisepiim (2,4 mg/kg) ei rahulda põrsaste rauatarvet. Juba esimese elunädala lõpul tekib põrsastel rauavaegus, mis põhjustab aneemiat
Isegi elatustarbelisel söötmisel suureneb emistel lisaks loodete kasvule ka emakaväline kehamass. Katsetes on seda juhtunud ka neg energiabilansi korral. (emised on söödetud alla elatustarbe). Tiinuse anabolismi fenomeni põhjused: Tiinuse ajal moodustuvad koed sisaldavad rohkem vett. (keham juurdekasvuks kulub vähem söödaenergiat ja teisi toitaineid). Tiinuse mõjul suureneb sööda kasutamise efektiivsus. NB! Jätame meelde, teine arvutusmeetod 1 kg emisepiima tootmiseks on vaja 8,3 MJ metaboliseeruvat energiat. 125 g proteiini. Kui emis annab 10 kg piima, siis tema piimatootmistarve on 83 MJ met.energiat. 1250 g proteiini. 200 kg imetava emise kogutarve on seega 83 + 23 = 106 MJ 1250 + 117 = 1367 MJ Erinevus söötmisnormidega on suur 106 61 = 45 MJ met.energiat 1367 862 = 505 g proteiini Imetav emis suudab süüa (kuivsööta) ligikaudu 3% kehamassist, seega 200 kg emis 6 kg.