7. Kuhu jäi Emili pea kinni? a) ämbrisse b) supitirinasse c) heinaveovankrisse 8. Mille neelas Emil alla? a) patarei b) püksinööbi c) viieöörise rahatähe 9. Emili ema oskas valmistada eriliselt head a) meekooki b) vorsti c) ahjupraadi 10. Mis värvi oli Ida kleit, kui Emili selle lipuvardasse tõmbas? a) punane ja valge b) sinine ja valge c) kollane ja sinine 11. Kuhu pani isa Emili kinni iga kord, kui ta mõne vembu viskas? a) sahvrisse b) pööningule c) tisleritöötuppa 12. Emilil oli viiskümmend viis väikest a) tinasõdurit b) puukuju c) pliiatsit 13. Kui Emil ära kadus, arvas tema õde, et Emil on muutunud a) kanaks b) tuviks c) haneks 14. Kust leiti suure peo ajal Emili ülesse? a) voodi alt b) kalatünnist c) kapist 15. Emili peitis proua Petrelli käekotti a) vorstijupi b) hiire c) Ida nuku 16. Mille meisterdas Alfred Emilile? a) puupüssi b) puuhobuse c) puuauto 17. Mis oli sundaja teenimine? a) lustielu elamine b) raha eest töö tegemine
Giovanni Boccaccio 2. Tegevusaeg. Varane renessaansi aeg. Seitsmes päev. 3. Tegevuskoht/ kohad Naiste org. Gianni Lotteringhi kodu. Peronella kodu. 4. Ülevaade sündmustikust. Esimene novell. Kui kõik kuninga käsul olid üles ärganud suundusid kõik ööbiku laulu saatel Naiste orgu. Oru juures söödi ja lauldi, kui aga puhkeaeg lõppes ja aeg oli jutustama hakata, käskis kuningas söögilaudade lähedale vaibad murule laotada. Kuningas käsiks esimesena jutustama hakata Emilil. Emili räägib kolmest isikust Giannist, Tessast ja Federigost. Giannil oli abikaasa Tessa kes armastas Federigot, et Federigo ja Tessa kohtuda saaksid leppisid nad kokku, et kui viinamäel on eesli pealuud koonuga Firenze poole, siis võib ta pimedas Tessa juurde minna. Siis on Gianni kodust ära. Nii said nad nii mõnedki korrad koos olla. Kord aga tuli Gianni koju. Mees ja naine läksid magama ja järsku koputati, naine teeskles et ta magab ja
" (lk 435) Karuga sarnanes metsnaine Emili, ta on tugeva kehaehitusega ja talvel magab. Emili põdes polaartõbe ja seetõttu oli kaotanud kõnevõime, kardab tuld ning ei oska teha ühtki tööd. Emili hakkab Niikale meeldima ja nad elavad koos Niika onnis. Tüdruk on siiski metsnaine ja kaob aeg- ajalt metsa ära. Võib öelda, et Emili on samastunud Valgelauguga, sellele ei viita ainult metslaslik olek, vaid ka mustade juuste all olev valge juukselahk. Samal ajal kui Emilil sünnib laps, saab ka Valgelauk pojad. Kui sureb Valgelauk, ei ilmu ka Emili enam tagasi. Analüüs-tõlgendus · Poliitiline sõnum. Oleks väga vaja luua loodusrahvuskaitseala, kus oleks võimalik alles hoida nn olemuslikku teadmust. · Inimeseks aitab saada usk, lootus ja armastus. ,,Noor ja nurjumatu nagu ma tollal olin, polnud mul teist teadmust kui see, et usu, lootuse ja armastuse abil võisid inimeseks, see
Karistuseks pani isa ta puukuuri kinni ja iga kord meisterdas ta ühe puunuku. Neid oli tal kokku juba 55. Tema vembud olid naljakad. Nagu siis, kui ta oma väikese õe Ida lipumasti tõmbas või supitirina pähe toppis. Veel sõi ta ära peo ajal sahvrist kõik ema suitsetatud vorstid ja sõitis hobusega üksinda Hultsfredi, kus toimus pidu. Ta läks sinna otsima Alfredit, kes oli sõdur ja tema hea sõber. Alfred meisterdas talle püssi. Emilil tuli seal hea mõte kejata, et süüa saada. Ta teenis oma mütsi sisse üsna palju raha ja tänu sellele sai ta sõita ka karuselliga, mis talle väga meeldis. Emil aitas kinni nabida varga Värvu. Täiskasvanuna sai Emilist vallavolikogu esimees. W. Hauf Väike Mukk Raamatust „Seitsme maa ja mere taga“ Illustratsioonid Mivhael Fuzellier