Arved Viirlaid ,,Ristideta hauad" Komplekt koosneb kahest raamatust. I raamatu tegevus algab 1944. aasta oktoobris sõjajärgses Eestis, jutustatakse kodumaale naasnud soomepoiste saatusest, nurjunud emigreerimiskatsetest, NKVD vanglakoledustest ning meeste siirdumisest metsade rüppe. II raamatu tegevus keskendub metsavendade elu ja võitluse kujutamisele. Traagiliste sündmuste ahelat seob peategelase Taavi Raudoja perekonna saatus oma poja elu hinnaga on Taavi sunnitud lunastama vabaduse endale ja võitluskaaslastele. Tegelased on tugevad isiksused, tugevate rahvuslike veendumustega, füüsiliselt kui ka vaimselt vastupidavad. Mõnikord on tema teostes uskumatuid põgenemisi ette tulnud.
vabaduse eest maksti nii kõrget hinda. 20. ,,Kui Jumal annab lapse, annab ta lapsele ka süüa..." Selles romaanis räägitakse traagilistest sündmustest sõjajärgses Eestis. Peategelaseks on vabatahtlikuna Soome armees võidelnud Taavi Raudoja. Ta tuleb Soomest tagasi, et Eestis punaarmee vastu võidelda. See raamat annab pildi traagilistest sündmustest sõjajärgses Eestis, mille tegevus algab 1944. aasta oktoobris. Jutustatakse kodumaale naasnud soomepoiste saatusest, nurjunud emigreerimiskatsetest, NKVD vanglakoledustest nig meeste siirdumisest metsade rüppe. Et kokkuvõtet on sellest raamatust raske teha, noppisin välja ainult iseloomustavaid tsitaate nende tsitaatide alusel saab ka aru mida soovib autor antud teosega öelda. Vabadus on püha ja selleks ollakse enamvähem kõigeks valmis. See raamat on väga sünge. Mulle ei meeldi selliseid kohutavaid sõjast jutustavaid raamatud ja ei soovita ka teistel selliseid raamatuid lugeda.
.............................................................. 11 Kasutatud kirjandus......................................................................................................12 Sissejuhatus Kanadas elava eesti kirjaniku Arved Viirlaiu (s. 1922) romaan ,,Ristideta hauad" (1952) annab pildi traagilistest sündmustest sõjajärgses Eestis, mille tegevus algab 1944. aasta oktoobris, jutustatakse kodumaale naasnud soomepoiste saatusest, nurjunud emigreerimiskatsetest, NKVD vanglakoledutest ning meeste siirdumisest metsade rüppe. Teose ajalooline skeem Autori positsioon ajas ja mõju ilmumisajal Kahekümnendatel aastatel sündinud Eesti kirjamehi noorusaja olud ei soosinud. Mehekskujunemine jäi okupatsioonide ja sõjaperioodile. Oma saatuse üle otsustamine polnud enese teha. Hulganisti andekaid noori sattus võõrsile ja paljud neist jäid kodus tundmatuks. Ometi on nad oma juurtega kodumullas kõvasti kinni. Viljakamate