maale tulijaid ega hoolitse venekeelsete noorte Eesti ühiskonda integreerumise eest. See on ka üks põhjus, miks ei õpetata koolis näiteks jidisit. Nii ongi noored Eesti juudid juba enamasti välja rännanud ning üleminek eesti keelele pole tõenäoline. Eesti oli ka nõukogude perioodil paljudele juutidele transiitmaaks. Vene prestiizikates õppeasutustes (nt Moskva Riiklikus Ülikoolis) oli suur osa erialasid 1950. ja 1970. aastatel juutidele suletud. Nõukogude Liidust emigreerida sooviv, kuid väljasõiduloast ilmajäänud juut sattus nõukogude ühiskonnas ebasoosingusse ja tihti ka tagakiusamise alla. Kõigil neil põhjustel tuldi Eestisse, kus olukord oli sootuks sallivam. Nüüd aga on ka piirid lahti ning võib vabalt teostada kunagise emigreerimissoovi. Venekeelsed juudid seisavad alles valiku ees: kas omandada eesti keel ja integreeruda Eesti ühiskonda või lahkuda mujale. Paljud valivad teise võimaluse.
annavad korraliku hariduse ja hea keeltebaasi. Loomulikult on ka kohaliku võimu esindajad huvitatud oma võsukeste panemisest saksa kooli. Suurim saksakeelne ajaleht Allgemeine Deutsche Zeitung on märksa informatiivsem kui kättesattunud rumeeniakeelsed ajalehed, mis jätkavad Ceausescu-aegse tühiloba-stiili viljelemist. Ceausescul olevat olnud Transilvaania vähemuste väljasuretamiseks salajane 50-aasta plaan. Sakslased müüdi tagasi Saksamaale 5000 DEM näo pealt, juutidel lubati emigreerida Israeli, türklased said rumeenia nimed, mustlased läksid ise parematele maadele. Ainsaks probleemiks jäid ungarlased, kelle põline kodumaa Transilvaania on. Nende elu tehti siis võimalikult väljakannatamatuks. Alles pärast 1989. aasta "revolutsiooni" on ungarlastel võimalik sõita välismaale ja võtta vastu väliskülalisi; üle Rumeenia piiri on lubatud tuua ungarikeelset ajakirjandust. Ungarikeelset kõrgkooli pole aga endiselt.
annaabi.ee 
