” (Dworkin 1986b, lk 273, nagu on viidatud Rosentau 2004, lk 291) Mario Rosentau toob esile ja rõhutab juhuse tähendust viimatinimetatud käsitluses ning väidab, et “õiguse vajadusele vastav õiguse otstarve ei tähenda mingit ajaloolist ettemääratust, kavatsetud disaini, vaid on juhuslik: esiteks ontiliselt, sest vajadused on sotsiaalsed faktid (Mario Rosentau selgitus: Fakt teatavasti on juhuslike fenomenide kategooria; sotsiaalsus omakorda aga osutab juhuslikult emergentsele ühiskonnale.), ja teiseks geneetiliselt, sest vahendite loomine, valik, kasutus ning efektiivsus on juhuslikud suurused – kui mitte muu, siis tahteliste ja emotsionaalsete isikute määrava osaluse tõttu”. (Rosentau 2004, lk 291) Mario Rosentau doktoritöös esitatud algsete käibeskeemide (näiteks väärtustatud asjade üleandmine ühelt inimeselt teisele) analüüs osutab sellele, miks on vajalik käibe-skeemide normatiivne kehtestamine
sallivad juhuslikkust." (Dworkin 1986b, lk 273, nagu on viidatud Rosentau 2004, lk 291) Mario Rosentau toob esile ja rõhutab juhuse tähendust viimatinimetatud käsitluses ning väidab, et "õiguse vajadusele vastav õiguse otstarve ei tähenda mingit ajaloolist ettemääratust, kavatsetud disaini, vaid on juhuslik: esiteks ontiliselt, sest vajadused on sotsiaalsed faktid (Mario Rosentau selgitus: Fakt teatavasti on juhuslike fenomenide kategooria; sotsiaalsus omakorda aga osutab juhuslikult emergentsele ühiskonnale.), ja teiseks geneetiliselt, sest vahendite loomine, valik, kasutus ning efektiivsus on juhuslikud suurused kui mitte muu, 171 siis tahteliste ja emotsionaalsete isikute määrava osaluse tõttu". (Rosentau 2004, lk 291) Mario Rosentau doktoritöös esitatud algsete käibeskeemide (näiteks väärtustatud asjade üleandmine ühelt inimeselt teisele) analüüs osutab sellele, miks on vajalik käibe-skeemide
annaabi.ee 
