Mesilasema munevus on munemise kõrgperioodil 1600....2500 muna ööpäevas, see on ühtlasi kõige suurem munevus võrrelduna teiste mesilasrassidega. Iseloomult on nad rahulikud ja püsivad kärgedel pesa läbivaatusel, isegi mesilasema jätkab tarust väljavõetud kärjel munemist. Ka korjevaesel ajal jätkab ema munemist, nii et töölised kannavad hukkunud hauet tarust välja, aga ema muneb edasi. Itaalia mesilased vahetavad emasid salajase emavahetuse teel. Mesilasemadel on lühike eluiga. Suure munemisvõime pärast on vajalik itaalia mesilasemad väljavahetada igal aastal. Sülemikuppe on vähe ning lesehauet esineb samuti vähe. 3.2. Sülemlemine ja muu seonduv Itaalia mesilane on küllaltki sülemlemiskaine mistõttu sülemlemistung on liigil väike. Sülemlemismeeleolu on võimalik kõrvaldada viies mesilased töömeeleollu kasutades selleks vastavaid abinõusid ning nippe. Itaalia
Mesilasema on võimeline elama 5 ja enamgi aastat. Enamasti vaheta- Märgistatud mesilasema. Kui mesilaspere on jäänud ilma emata, ehitavad Janek Saarepuu foto takse ema töömesilaste poolt välja varem, kas siis sülemlemise teel, kui mesilased nooremas järgus kaanetamata töölishaud- vana ema lendab sülemiga tarust minema, või salajase emavahetuse teel, mele nn. aseemakupud. Sel juhul ehitatakse tavaline töölishaudmega kann ema 2.–3. eluaastal. mahanäritud naaberkannude arvel emakupualgeks. Katsed näitavad, et Ema munemisest oleneb pere tugevus, sest mida rohkem ta ööpäevas kuni 3-päevasest töölisvaglast võib veel areneda normaalne ema. muneb, seda tugevamaks kujuneb pere. Emad munevad suvel, haudme
annaabi.ee 
