Isased võivad kaitsta näiteks erinevaid territooriume ja meelitada kummalegi neist erineva emalinnu. O. Ratti ja R. Alatalo (1993) uurimused näitasid, et isase sansid kaht erinevat paarilist leida suurenesid sedavõrd, mida kaugemal erinevad kaitstavad territooriumid teineteisest asusid. Põhjuseks pidasid autorid emastevahelist agressiivsust. Arvatakse, et värvulistel hoiabki monogaamiat alal suuresti just emastevaheline agressiivsus. Näiteks on rasvatihase puhul näidatud, et pesitsevad emased olid palju agressiivsemad territooriumile sattunud võõraste emaste kui võõraste isaste suhtes. Lindudel on kirjeldatud ka tõelist prostitutsiooni. Nimelt mõnikord saavutavad lesestunud emalinnud teiste isastega kopuleerumise abil seda, et viimased hakkavad osutama emase pesakonna suhtes isahoolt. Seda demonstreeris sinitihase puhul näiteks B. Kempenaers (1993)
Emastel on hädavajalik sigimispartnereid hoolikalt valida. Isased peaksid keskenduma pigem sigimispartnerite hulga suurendamisele ning olema partnerite kvaliteedi suhtes vähem valivad. Sugupoolte vahelist konflikti pehmendab isahool: alternatiiv järglaste arvu maksimeerimisele - investeerimine järglaste kvaliteeti. Süsteemides, kus esineb isahool, tekib ka emastevaheline paarumiskonkurents (inimestel meigitooted). · Kuidas mõjutab suguline valik inimese riskikäitumist ja ühiskondlikku ning majanduslikku soolist ebavõrdsust? Mehed on naistest enam motiveeritud (kohastunud) riskima ning võimu ja raha omama, sest meeste kasu riskimisest, juhtival kohal töötamisest, võimust ja rahast on suurem, kui naistel. · Miks eelistavad naised pikaajaliste partneritena vanemaid ja kõrgema sotsiaalse staatusega mehi?
annaabi.ee 
