Hippokrates nt teadis, et lapsed tekivad ,,seemnest", mille moodustab kogu keha pani seega aluse pangeneesi õpetusele ja see oli omakorda aluseks omandatud tunnuste päritavuse õigustamiseks. Demokritos kirjutas, et inimese võimed tekivad harjutamise kaudu, mitte ei ole vanematelt päritud. Platon (mh ka eugeenika "isa") soovitas väärikatel meestel ,,õigeid" naisi valida, et ka lapsed oleksid väärikad. Aristoteles nägi olemasolevat nii isas- kui emasseemet, kuid leidis ka, et neil erinevad omadused emalt materjal, isalt kvaliteet näiteks... See lähenemine varjutas veel kaua pärilikkusega seotud diskussioone. Enne kaasaja geneetika teket esines empiirilisi käsitlusi, mis seletasid erinevaid fenomene läbi pärilikkuse, nt talmud (judaismi pühakiri) keelab abielluda teatavatel tingimustel. 1814. aastal nt avaldas inglane Joseph Adams (1756-1818) raamatu pärilikest haigustest. Ta jagab need
tekkinud mõiste eugeenika.) Juured, nagu paljudel õpetustel, Kreekas. Hippokrates lapsed tekivad seemnest, mille moodustab kogu keha pani seega aluse pangeneesi õpetusele ja see omakorda aluseks omandatud tunnuste päritavuse õigustamiseks. Demokritos inimese võimed tekivad harjutamise kaudu, mitte vanematelt päritud. Platon eugeenika "isa", soovitades väärikatel meestel õigeid naisi valida, et ka lapsed oleksid väärikad. Aristoteles nägi olemasolevat nii isas- kui emasseemet, kuid leidis ka, et neil erinevad omadused emalt materjal, isalt kvaliteet näiteks... See lähenemine varjutas veel kaua pärilikkusega seotud diskussioone. Enne kaasaja geneetika teket esines hulgaliselt empiirilisi käsitlusi, mis seletasid erinevaid fenomene läbi pärilikkuse. Alustada võib Talmud'ist, mis keelab abielluda teatavatel tingimustel, ning lõpetada võib Uusaja ja 19. sajandi arstidega 1814. a
annaabi.ee 
