Tänaseks on mudelil ilmnenud mitmeid puudusi: 1)närvisüsteem ei kogu ega kuluta energiat 2)närvisüsteem ei ole jagatav selgelt eristunud käitumuslike funktsioonidega keskusteks ja juhteteedeks 3)teatud määral on erinevad käitumuslikud süsteemid (toitumiskäitumine, seksuaalkäitumine jt.) tõesti käsitletavad eraldiseisvaina, kuid neid käitumisi esilekutsuvad tegurid kattuvad omavahel ja mõjutavad üksteist - näit. hormoon östrogeen (a) paneb emasrotid indlema, (b) muudab nad aktiivseiks, et suureneks partneri kohtamise tõenäosus, ja (c) muudab nad vähem huvitatuiks toidust - seega mõjutab üksainus hormoon (a) sigimiskäitumist, (b) aktiivsust ja (c) toitumiskäitumist. Tänapäevane ettekujutus otsustamise mehhanismist, selle eelised. Loomade käitumist ei kontrolli diskreetsed tungid ega instinktid. Käitumismustrid ja neid esile kutsuvad tegurid moodustavad keeruka ja omavahel põimuva suhetevõrgustiku. Tänapäevase mudeli eelised:
mudelil tuvastanud mitmeid puudusi: 1) närvisüsteem ei akumuleeri ega kuluta energiat. 2) närvisüsteem ei ole jagatav selgelt eristunud käitumuslike funktsioonidega keskusteks ja juhteteedeks. 3) kuigi teatud määral on erinevad käitumuslikud süsteemid (toitumiskäitumine, sigimiskäitumine jt.) tõesti käsitletavad eraldiseisvaina, kattuvad neid käitumisi esilekutsuvad tegurid tihti omavahel ja mõjutavad üksteist. Nt hormoon östrogeen (a) paneb emasrotid indlema, (b) muudab nad aktiivseiks, et suureneks partneri kohtamise tõenäosus, ja (c) muudab nad vähem huvitatuks toidust. Seega mõjutab üksainus hormoon (a) sigimiskäitumist, (b) aktiivsust ja (c) toitumiskäitumist. Tänapäevane arusaam otsustamise mehhanismist - on selgunud, et 1) isendite käitumist ei kontrolli diskreetsed tungid ega instinktid; 2)käitumismustrid ja neid esile kutsuvad tegurid moodustavad keeruka ja omavahel põimuva suhetevõrgustiku.
annaabi.ee 
