). Vahetult meioosi järel kujunevad sugurakud on pigem erand, mis domineerib vaid loomariigis; mis on suuremale osale (???!!!) (looma)liikidest omane olnud vaid viimase ~1/7 evolutsiooni toimumise aja. (NB! Vaata organismide paljunemistsükkel). Aploidsed keha rakud on näiteks sammaldel, sõnajalad. Sugurakud tekivad eellehel, sõnajala eosed Diploidsed keha rakud Sugurakkude moodustumine: Inimesel isasorganismil võrdne jagunemine, emasorganismil ebavõrdne (polotsüüdid). Samuti teised loomad. Õistaimed sama põhimõte. Viljastamine: Munarakust võetakse kõik, spermatozoidist vaid tuum (muu hävineb) NB! Mitokonder emajärgse pärimisega Organismide paljunemistsükkel DNA teabe hoidmine Replikatsioon DNADNA (teabe säilitamine=arhiiv) Transkriptsioon DNARNA (kirjaviisi muutmine) (teabest töökoopia tegemine milleks? Regulatsioon parem, ägeda töö käigus võib nuklehappe teave
) 1. Metafaas ( 1. Anafaasis (homoloogiliste kromosoomide lahknemine.) 1. telofaasis kromosoomide arv 2x vähenenud. 2. profaasis kromatiidid lahknevad. Bakteritel pole mitoosi, sest neil on ainult üks kromosoom. Sugurakkude kujunemise eeldus on meioos aga vahetult meioosi järel ei kujune alati sugurakke. See on pigem erand, mis domineerib loomariigis. Sugurakkude moodustumisel loomadel ja õistaimedel isasorganismidel võrdne jagunemine, emasorganismil ebavõrdne. Viljastamisel munarakust võetakse kõik (ka mitokonder), spermatosoidist ainult tuum, muu hävineb. Eosed (see, et meioosi teel tekivad sugurakud on juhus, võivad areneda ka haploidse kromosoomistikuga organismid nt. sammal). Alleel sama geeni erinev vorm. Sügoot viljastunud munarakk. Homosügootne alleelid on sarnased aa, AA. Heterosügootne alleelid on erinevad Aa. Dominantne alleel tunnuse võim paaris teise üle A.