......... ...erimaine... liigiteke. Vasta küsimustele! Miks saavad kohastuda populatsioonid, aga Seepärast, et üksikisend ei saa paljuneda mitte üksikisendid? ning sedasi oma liiki aktiivsena hoida, seega vajab ta liigikaaslaseid, et saada järglasi. Populatsiooni kuuluvad nii isas- kui ka emasorganismid. Milline osa on liigitekkes populatsioonide Kui isoleerida liigi kõik isendid üksteisest geograafilisel isolatsioonil? erinevatesse geograafilistesse punktidesse ning vahemaad on piisavalt suured selleks, et liigikaaslastel võimatu kohtuda, sureb liik välja, kuna paljunemiseks on vaja nii isas-
22. Sugupooltevahelisi erinevusi põhjustab suguline valik. 23. Kohanemine seisneb indiviidi fenotüübi otstarbekas muutumises. 24. Liigitekke peamiseks tüübiks on erimaine liigiteke. Selgita pikemalt ja too näiteid. 25. Miks saavad kohastuda populatsioonid, aga mitte üksikisendid? Seepärast, et üksikisend ei saa paljuneda ning sedasi oma liiki aktiivsena hoida, seega vajab ta liigikaaslaseid, et saada järglasi. Populatsiooni kuuluvad nii isas- kui ka emasorganismid. 26. Milline osa on liigitekkes populatsioonide geograafilisel isolatsioonil? Kui isoleerida liigi kõik isendid üksteisest erinevatesse geograafilistesse punktidesse ning vahemaad on piisavalt suured selleks, et liigikaaslastel võimatu kohtuda, sureb liik välja, kuna paljunemiseks on vaja nii isas- kui ka emasorganismi, mis võimaldaks järglasi sigitada ning seega populatsiooni tihendada. 27. Milles seisneb loodusliku valiku toime?
blokeerinud sugulise paljunemise 3) suguline paljunemine on olnud raskendatud. Sugul.protsess on kujunenud nii, et sug.paljunemine pole võimalik- apomiksis (esineb võilill, kortsleht?) Apomiksise erivormid: a.)Partenogenees-viljastamata munarakust toimub kromosoomide kahekordistumine. Areneb normaalne järeltulija. Võimalik nii haploidne kui ka diploidne vorm.(lehetäi, mesilased, kiletiivalistel(mesilased, sipelgad)). Emasorganismid arenevad viljastamata munarakust. partenogenees- neitsisigimine, isendi areng viljastamata munarakust. Levinud nii taime kui ka loomariigis. Loomadest levinud selgrootutel, kaladel, kahepaiksetel, roomajatel. Võib olla obligatoorne- esineb kogu aeg (mesilane), fakultatiivne- vaheldub normaalse viljastumisega (hõbekoger, lehetäi). Võimalusi- meioos ei ole täiuslik, munarakk säilitab diploidse kromosoomistiku (arenevad
annaabi.ee 
