emaslindu enda juurde meelitada muljetavaldava pulmatantsuga, millele ta pühendab rohkesti aega. Sageli koguneb mitu isaslindu ühisele mänguplatsile, kus nad ennast tantsu ja laulu abil näitavad. 15-20 linnust koosnevaid rühmi võib näha koidikul puude latvades, kus nad oma suled laiali laotavad. Sellele järgnevad tantsud, millega isased proovivad emaseid võrgutada. Mängu ajal võtavad isaslinnud mitmesuguseid asendeid, demonstreerides emaslindudele oma sulestiku kogu kaunidust. Välimus Paradiisilindude kehakuju meenutab kuldnoka või varese oma. Kõige väiksem paradiisilind on kuninglind, kelle pikkus on ulatub vaevu 15 sentimeetrini, suurimate liikide kehapikkus on 45 cm ning saba pikkus 60 cm. Paradiisilindude tiivad on ümarate otstega, jalad on tugevad ning kohastunud okstel istumiseks. Enamikul paradiisilindude liikidel on erinevate sugupoolte värvus erinev. Emaslinnud on harilikult tagasihoidlikuma välimusega , et nad
pesapuude mahavõtmine suurpõldude tarvis ja pesakastide ehitustava hääbumine •Et siniraag meilt ära ei kaoks, siis Lõuna- Eestis seatakse üles sobiva suurusega pesakaste Arvukus Erinevatel andmetel on siniraage Eestis 2- 15 paari. Euroopas 53.000-110.000 paari. Iseärasused Jõnksuliste tiivalöökidega kruvib isane end kõrgele puude kohale (kuni 200m kõrgusele), kus viskleb kraaksudes küljelt küljele ning sööstab alla näidates oma kirevat sulestiku. Sellega avaldatakse muljet emaslindudele ja kaitstakse territooriumit sissetungijate eest. Rahvapäraseid nimetusi Saksamaa vares, Saksamaa harakas, Saksamaa pasknäär, Austria vares, Samaaria vares, Jaapani vares, merevares, mandli vares, kolkvares, sinine vares, sinivares, roheline vares, linnukull, kesavares, vihmaharakas, laanelind. Koht ökosüsteemis Eredavärvilise sulestikuga pakub inimestele ilusat vaatepilti. Väikese arvukuse tõttu erilist tähtsust ökosüsteemis ei oma, vähesel määral hävitab kahjurputukaid.
vaenlaseks ka ju inimene. Loomapidamine ja maaelu on kahjuks Eestis tunduvalt vähenenud ning selle tõttu ka suitsupääsukeste pesitsuskohad vähenevad. Pääsukesed üritavad kohaneda uute tingimustega, tehes pesasid juba lausa väiksemates asulates asuvate majade rõdudele ja räästaste alla, aga sinna ei ole nad paraku enamasti oodatud külalised. Iseärasused. Suitsupääsukese üheks iseärasuseks on pikk sabahark. Isastel on natukene pikemad sabasuled ja need on heaks indikaatoriks emaslindudele. Nimelt mida pikemad sabasuled on, seda ,,kvaliteetsem" on isaslind, sest pikk saba on üks immuunsüsteemi tugevuse näitaja. Oluline on veel sabasulgede sümmeetrilisus. Kui suled on erineva pikkusega, võib isaslinnul olla sisemisi vaegusi ja parasiite. Samuti on sümmeetrilise sabaga linnud paremad lendajad. Kuigi ka pesaehitamine on isaslinnu oluline oskus, sest eks paremad ehitajad ole ka paremad poegade eest hoolitsejad, valib emaslind tihti ikkagi pikemate sabasulgedega isendi
väljaarvatud LõunaAasia ja Arktika. Sügisrände alguseks koondutakse suurteks parvedeks veekogude, soode ja roostike kohal. Rännatakse tavaliselt päevasel ajal ning öösiti kogunetakse roostikesse puhkama. Erandiks on Sahara kõrbe ületamine, kus pigem lennatakse öösel, et vältida ülekuumenemist. Suitsupääsukese tunneb ära sügavalt harkis saba järgi. Isastel on natukene pikemad sabasuled ja need on heaks indikaatoriks emaslindudele. Nimelt mida pikemad sabasuled on, seda ,,kvaliteetsem" on isaslind, sest pikk saba on üks immuunsüsteemi tugevuse näitaja. Sulestik on ülapool läikivsinkjasmust ja alapool peamiselt kreemikasvalge. Sinkjasmust on ka puguvööt. Laup ja kurgualune on roostepunased. Noorlinnud on vähem harkis sabaga. Jagab oma eluruumi inimestega, aga suhtub inimestesse paraja distantsiga. Tegemist on väga pesapaigatruu linnuga, tulles ikka
annaabi.ee 
