Kirjeldus: Pikkus on 60-80 mm, nümfidel 50 mm. Tiivaulatus 95-110 mm. Isasel on tagakeha helesinine, musta värvi pikivöötidega, pea on roheline, emasel - laia pruuni värvi mustriga sinise- ja rohelisekirju tagakeha. Tiibasid on 2 paari, liiguvad üksteisest sõltumatult. Elupaik: järved (seisuveelised veekogud sh. tehisveekogud) Ohutegurid: keskkonnamürgid, õhusaaste, hapestumine Ohustatuse kategooria: tähelepanu vajav Selgroogne Pteromys volans, lendorav Kirjeldus: Emaslendorav kaalub umbes 150 grammi, isasloomad on keskmiselt pisut väiksemad. Nende keha on 1320 cm pikk, lamejas saba on 914 cm pikk. Lendorava silmad on suhteliselt suured ja mustad. Keha katab üleni hall karvastik, kõhuosa on mõnevõrra heledam kui selg. Elupaik: vanad metsad Ohutegurid: lagunevate ja õõnsate ning kuivade puude kadumine/hulga vähenemine, lageraied, metsade vanuse muutumine: vanade metsade ja suurte puude kadumine Ohustatuse kategooria: ohualdis
esimesse või teise rindesse ning mille oksad varjavad haava tüve. Sageli on pesaõõnsuse ava kuuseokstega varjatud. Välimus ja kohastumused metsas Lendorav on oravast pisut väiksem, ent orava kujuga näriline, kelle ees- ja tagajalgade vahel keha külgedel asub karvadega kaetud nahavolt, mis talitleb lennusena. Väga pehme ja tihe hõbehall karvastik, mis vahetub kaks korda aastas. Emaslendorav kaalub umbes 150 grammi, isasloomad on keskmiselt pisut väiksemad. Nende keha on 1320 cm pikk, lamejas saba on 914 cm pikk. Lendorava silmad on suhteliselt suured ja mustad. Suured silmad on talle kasulikud öösel pimedas nägemiseks, sest lendorav on tegutseb peamiselt öösiti. Lendorav ei lenda sõna otseses mõttes, vaid liugleb: õhku hüpates tõmbab ta jäsemete vahel oleva nahakurru pingule ja seejärel liugleb kuni paarikümne meetri kaugusele. Lendu juhib ta saba abil.