2 Metskits (Capreolus capreolus) Hirvlane Päris eestikeelne nimi on kaber. Metskitsede alla kuuluvad Siberi ja Euroopa metskits. Välimus Keskmine kaal on 20-30kg. Suvel ja sügisel on sarved peas. Mida noorem loom, seda püstisemalt ta pead/kaela hoiab. Elab keskmiselt 5-6. aastaseks, maksimaalselt 10-aastaseks. Euroopa sokk omistab 1,5 aastaselt sarved. Umbes 500st 1 on ka emaskitsel sarved peas. Sarved kasvavad ja arenevad talvel. Sarve arengut mõjutavad ilmastik, toidufaas ja ka ta enda tublidus. Sarved on turniirirelvadeks. Metskitse levik Euroopa metskits on levinud kogu Euroopa mandril – va põhjapoolne ots, lõunas (nt Itaalias on arvukus laiguline – kohati on ja kohati pole neid) Kõige rohkem levib Saksamaal, Šveitsis, Rootsis – seal, kus on tihe asustustihedus (palju põlde, väga vähe suurkiskjaid).
Metskitsede ,,päriskodu" on Taanis, Saksamaal, Lõuna-Rootsis, Inglismaal. Seda seepärast, et Kesk-Euroopast on hävitatud suurkiskjad ning raiutud metsade asemele kasvama hakkav taimestik on neile meeldiv toit. Sobilik kliima. Metskits puudus Eestist pmst 16-18saj, sest oli väike jääaeg. Arvukus Eestis: ~40000 Toitumine: Sööb kõrge toiteväärtusega taimeosi pungi, seemneid, vilju, noori puuvõrseid ja lehti, risoome. Sigimine: Jooksuaeg juulis, augustis. Emaskitsel hakkab ovulatsioon, kui on eelnenud füüsiline pingutus, seepärast ajab sokk teda taga (tavaliselt ringratast). Siis tekivad nn ,,nõiaringid". Tiinus kestab 9 kuud. Talled ei järgne emale. Neil on varjevärvus, puudub lõhn. Jäävad nädalaks/kaheks paigale ja ootavad ema. Probleemid:Lubatud jahiviisid ja aeg: sokkudele 1.juun-30.sept. kitsedel ja talledel 1.sept- 30.nov. Peibutus-, hiilimis- ja varitsusjaht. Ilves (Lynx lynx) Selts: kiskjalised Sugukond: kaslased
annaabi.ee 
